"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Parandame elukeskkonda ja elukvaliteeti (0)
07. november 2007

Iga linna heaolu sõltub paljuski sellest, kuidas kohalikud oma eluolu ja ümbritseva keskkonnaga – oma koduga – rahul on. Omavalitsuse üheks ülesandeks seoses sellega on vajalike tingimuste loomine, linnakeskkonna kujundamine, aga ka sellekohaste tegevuste innustamine ja toetamine, koostöö erasektori ja linnaelanikega. Korrastatud ja kõigi vajadusi arvestav lähiümbrus loob avaramad võimalused vaba aja veetmiseks ning tõstab elukvaliteeti nii koolijütsil kui elukogenud ja põlisel tallinlasel. Kindel eluase, kena koduümbrus, rõõm seal elada ja igapäevaselt toimetada paneb mõtlema, kuidas saaks veelgi paremini. On ju inimlik soov saada juurde kõike seda, mis ilus, atraktiivne ning rahulolu tekitab.

Teeme linna kaunimaks

Ühe olulise sammuna linlaste elukeskkonna parandamisel oleme seadnud eesmärgiks korrastada ja aktiivsesse kasutusse võtta jäätmaad. Selle näiteiks on Lasnamäe endise paekarjääri ala kujundamine atraktiivseks puhke- ja elupiirkonnaks ning Kopli poolsaare söötis alale tervikliku eeskujuliku ja moodsa elukeskkonna loomine.

Lasnamäe on võrreldes teiste linnaosadega jäänud vaeslapse rolli just avalike parkide ja puhkealade rajamisel. Seetõttu on eriti rõõm tõdeda, et aastaid söötis olnud 32,5 hektari suuruse endise paekarjääri alale on õnnestunud anda uus tulevikuperspektiiv.

Koos erasektoriga on meie eesmärgiks muuta praegune jäätmaa heakorrastatud elamu- ja puhkealaks, millest kujuneks atraktiivne vaba aja veetmise ja sportimise paik.

Hoonestaja kohustub korrastama sealse veekogu ja selle kaldad, ehitama kalda- ja veekogu rajatised, sh paadisilla ja purskkaevud ning kujundama veekogu ümber huvitava ja mitmekülgse, erinevatele vanusegruppidele aktiivse puhkamise võimalusi pakkuva pargi.

Muu hulgas on plaanis maastiku reljeefi ära kasutades rajada amfiteater, parki skulptuure paigaldada, mänguväljakuid, spordiplatse ja piknikukohti rajada. Ehitatakse ka büroohoone, kuhu saavad ruumid Lasnamäe linnaosa valitsus ja raamatukogu. Ühtlasi saab hoonestaja võimaluse projekteerida ja ehitada alale piiratud mahus korterelamuid.
Loodan, et praegusest karjäärist kujuneb piirkonna, aga miks mitte ka kõigi linnaelanike üks meelisala, kus on nii noortel kui ka eakamatel turvaline ja huvitav vaba aega veeta. Lasnamäe elukeskkond muutub üha paremaks ning huvi seal kinnisvara arendamise ja omandamise vastu on aina kasvanud.

Üheks linna valulapseks on Kopli liinid. Linnavalitsus on piirkonna arendamiseks teinud hulgaliselt eeltöid: koostanud uuringuid ning läbi viinud konkursi eesmärgiga muuta Põhja-Tallinna lihvimata teemant – nagu seda ala linnavalitsuse töötajate hulgas kutsutakse – mitte ainult elamisväärseks, vaid Tallinna üheks atraktiivsemaks piirkonnaks, kuhu saaksime uhkusega külalisi kutsuda.

Säilitades endisaegse arhitektuuri ja miljöö, on sellele mereäärsele alale võimalik kujundada mõnus ja inimväärne elukeskkond. Kahetsusväärselt on kõik ettevalmistused takerdunud kohtuvaidlustesse, kus vaidlejaks pooleks on konkursi võitja. Võime aga kinnitada, et Tallinna poolt jätkub maa-ala planeerimine ning kohtuvaidluste lõppedes on linnal olemas juba ka detailplaneering, mille alusel jätkatakse ajutiselt seiskunud projekti elluviimist.

Linna korrastamise eesmärgil oleme asunud aastaid kasutult seisnud ja lootusetult lagunenud objekte peremehetuks tunnistama, et need linna omandisse ülevõtmise järel lammutada.

Elukeskkonna ja linna väljanägemise parandamise eesmärki täidab ka korterelamute vaheliste hoovi- ja haljasalade, linnametsade ja sööti jäetud maa-alade munitsipaalomandisse taotlemine riigilt, sest üksnes omanikuna saab linn tagada nende alade arengu ning korrashoiu.

Lisaks eelnimetatule jätkab linnavalitsus jõupingutusi teede-ehituseks vajalike maa-alade hankimisel nii eraomanikelt kui ka riigilt.

Omandireformi käigus on linna omandisse antud ca 2930,7 ha maad, s.o 18,52% linna territooriumist. Seega on linna maaomand järjekindlalt suurenenud. Samas tuleb tõdeda, et maade linna omandisse saamine on vägagi pikk ja vastuolusid täis protsess, kus kohati põrkuvad linna ja riigi huvid. Siiski on meil piisavalt optimismi ja suured ootused riigi suhtes, et ka endised linnale kuulunud kinnistud antakse üle linna omandisse, et linna käsitletaks võrdväärselt teiste endiste omanikega.

Eluase kõigile

Samavõrd ootab Tallinn, et riik suhtuks mõistvalt linna soovi saada enda omandisse arenguks vajalikud maa-alad. Sest riik koosnebki ju omavalitsustest ja seega on ootuspärane, et ükskord lõpevad vaidlused selle üle, kelle õigus on kaalukam, kas omavalitsuse või riigi oma, et olla oma halduspiirkonnas vabade maa-alade omanik.
Harju tänava kinnistute omandamisele oli palju vastuseisjaid, kuid nüüd, kus maa-ala on korrastatud ja linlaste seas omaks võetud, võime veel kord kinnitada, et tegemist oli õige otsusega.

Tallinna linnavalitsus on seisnud hea selle eest, et tagada abivajajatele inimväärsed elutingimused ja lahendada sundüürnike eluaseme küsimus. Uue ideena oleme välja pakkunud programmi, mis aitaks motiveerida noori peresid ja linnale vajalike kutsealade esindajaid asuma Tallinna tööle ning meie kaaslinlasteks ka jääma.

Tallinnas kuulub avalikule sektorile vaid umbes kolm protsenti elamufondist. Paljudes arenenud riikides on avalikule sektorile kuuluva elamufondi osatähtsus aga 15–20%. Seega ei ole munitsipaalelamufondi loomises midagi taunitavat, see on igas arenenud linnas enesestmõistetav nähtus. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on ka sotsiaalsete probleemide lahendamine ning munitsipaalkorterite rajamine ongi üks selle ülesande täitmise väljundeid.

Jätkuvalt on linnavalitsuse üks prioriteete sundüürnike probleemi lahendamine.
Munitsipaalmajade rajamisel oleme juba suure töö ära teinud. Keskerakonna eestvõttel on Tallinna kerkinud 23 munitsipaalelamut. Järgmisel aastal valmib Koplis 136 korteriga munitsipaalelamu ning Lasnamäel Loopealse asumis saavad abivajajad enda kasutusse 680 korterit.

Linnalt eluruumi taotlevate sundüürnike arv on 2003. aasta rohkem kui 3500-lt kahanenud elamuehitusprogrammi tulemusena nüüdseks 1475-le.

Elamuehitusprogrammi käivitumisest alates on linnal õnnestunud lahendada kokku 3826 leibkonna eluasemeprobleem. See on väga hea tulemus, arvestades, et riigi rahaline toetus programmile on olnud loodetust väiksem ning paralleelselt sundüürnikega on tulnud lahendada ka riigi poolt võõrandatud ühiselamute umbes 300 üürniku eluasemeküsimus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.