“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Tallinn väärtustab kultuuri ja haridust (0)
07. november 2007

Kaks aastat võib paista ühe inimpõlvkonna mõõtmes lühike periood, kuid ometi võib selle lühikese ajaga muutuda väga palju. Sestap võib tunduda ka linnavalitsuse kaks aastat lühike aeg, ent ometi on selle ajaga nii palju toimunud, käima lükatud, arenenud ning tehtud.

Kultuur ja haridus on väikerahva püsimajäämisel olulised tegurid. Seepärast on ka praegune linnavalitsus panustanud kultuuri ja hariduse arengusse.

Pikaajalise ettevalmistustöö tulemusena valiti Tallinn aastal 2011 Euroopa kultuuripealinnana Eestit esindama. Seda tuleb võtta kui suurt tunnustust ja au meie riigile ja linnale. Selleks, et kultuuripealinna projekt edukalt ellu viia, tuleb järgnevatel aastatel veel palju tööd teha ja vaeva näha. Esimesed reaalsed sammud selleks on tehtud – loodud sihtasutus ja selle etteotsa andekas juht valitud. Loodame, et tänu kultuuripealinnale puhutakse hing sisse ka vanale tööstusarhitektuurile – endise elektrijaama katlamajakompleksile – ja kujundatakse see ümber tavatuks kultuurikatlaks, millest saaks kultuuripealinna programmi keskseid paiku.

Lapsed on meie tulevik

Lapsed ja noored on meie tulevik ning kuhu veel peaks linn investeerima, kui mitte lastesse. 2005. aastal alustatud ulatuslik koolide remondi kava on investeering tulevikku. Sellega tagame oma lastele tänapäevased õppimistingimused ning koolijuhtidele ja õpetajatele võimaluse tegelda oma põhitegevusega – õppetööga. Oleme seadnud eesmärgiks, et nelja aasta pärast on kõik linna üldhariduskoolid remonditud ja korras. Mullu avasime neli ja tänavu kolm remonditud kooli, aasta lõpus valmib veel üks. Järgmisel aastal lõpeb veel kümne koolimaja remont.

Eelmisest aastast kompenseerib Tallinn töövihikute ostmist munitsipaalkooli I–IV klassis käivale õpilasele. 2005. aastal alustasime erahuvikoolide toetamist ning käivitus ka käivitus nn koolipiima projekt, mille käigus paigaldasime kõikidesse koolidesse piimaautomaadid, et lapsed saaksid klaasi piima päevas. Teeb heameelt, et see projekt töötab edukalt siiani ja õpilased on selle väga hästi vastu võtnud. Laste tervisele mõeldes on pealinna põhikoolide õpilastele tagatud ka tasuta koolitoit ning et toit tervislikum ja portsjon priskem oleks, suurendasime novembrist õpilase päevase toidukorra maksumust nelja krooni võrra. Arvestades elukalliduse tõusu, oleme igal aastal tõstnud ka haridus- ja kultuuritöötajate palku.

Võttes arvesse jätkuvat sündimuse kasvu, koostasime möödunud aastal programmi «Lasteaiakoht igale lapsele 2006–2012». Esimese suurema sammuna programmi elluviimisel avasime tänavu oktoobris Kelmiküla lasteaia, järgmisel aastal valmivad lasteaiahooned Nõmmel, Pirita-Kosel ja Meriväljal. Sel sügisel avati lisaks 27 rühma, sealhulgas 17 sõime- ja 10 aiarühma, millega loodi juurde ligemale 550 lasteaiakohta.
Käesolev aasta on Tallinnas noorteaasta. Sellega soovime väärtustada noori kui ressurssi ja panna ühiskonda noortesse positiivselt suhtuma. Ühtlasi valiti Tallinn Läänemere Linnade Liidu noorsooküsimuste komisjoni eesistujaks.

Kahe aastaga oleme renoveerinud mitmed spordikompleksid ja noortekeskused – näiteks valmis 2005. aastal Nõmme spordikeskus, eelmisel aastal Hiiu staadionihoone, remonditi Lasnamäe spordikompleksi staadion ja mitmed spordiväljakud, sel aastal valmis Haabersti vabaajakeskus.

Jõudsalt on edasi arenenud ka 2005. aastal alguse saanud terviseliikumise programm «Tallinn liigub». Tänavu toimus ühtekokku üle 170 spordiürituse, mis kutsusid linlasi sportlikke eluviise harrastama. Neid, kes osalesid rohkem kui 20 etapil, oli üle tuhande.
Seda kõike ei olegi kahe aasta kohta sugugi vähe ning kultuuri- ja hariduskaravan liigub edukalt edasi.

Mäletame minevikku

Ajalugu väärtustades avasime tänavu veebruaris kõigile huvilistele tutvumiseks Ingeri ja Rootsi bastioni käigud. Bastionikäikude paremaks eksponeerimiseks ning külastajatele ühtse turismiobjekti kujundamiseks rajatakse Kiek in de Köki ja käikude vahele ühendustunnel.

Pikaajalise projekti «Tallinna kirikurenessanss» raames oleme ajaloolisi muinsusväärtuslikke pühakodasid restaureerinud ning renoveeritud kirikuid, nende ajalugu ja traditsioone tasuta kontsertide sarja kaudu huvilistele tutvustanud.
Meie sooviks on luua korralik linnaraamatukogude võrgustik – esimese sammuna valmis 2005. aastal Pääsküla raamatukogu, mis oli esimene raamatukoguks projekteeritud hoone 20 aasta jooksul. Kahe aasta jooksul on mitmed raamatukogud nüüdisajastatud, peatselt avatakse uus raamatukogu Haaberstis.

Ühtlasi oleme ette võtnud Vene kultuurikeskuse põhjalikud remonditööd. Möödunud aastal alustasime Tallinna Linnateatri uue hoone projekteerimist, mis tähendaks üle 100 aasta uue teatrihoone rajamist pealinna.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.