Tallinna elanikkond on alates 2002. aastast püsinud 400 000 elaniku piires ja viimased kuud on näidanud elanike arvu pidevat kasvu. Alates 2005. aastast on Tallinnas iive positiivne. Võrreldes 2002. aastaga on sündimus koguni 42,3% võrra kasvanud. See näitab, et Tallinnas on hea elada.
Helsingis sel aastal välja antud rahvusvahelise võrgustiku URBAN Audit võrdlevast statistikakogumikust selgub, et küsimusega «Kas te olete rahul eluga oma linnas?» oli Tallinn oma elanike jaatava vastusega teiste Euroopa linnade seas neljandal kohal. Meist ettepoole said selles küsitluses üksnes Kopenhaagen, Luksemburg ja Zagreb. Heaks hindasid tallinlased ka kultuuriteenuste kättesaadavust ning internetiteenuseid. Kogumikus võrreldakse ühtekokku 258 Euroopa linna elukvaliteeti.
Tallinnas ongi hea elada. Tallinn toetab noori peresid, lisaks sünnitoetusele antakse alates 2005. aastast kuni viieaastastele lastele sünnipäevatoetust, järgmisest aastast plaanime hakata maksma sünnipäevatoetust ka kuueaastaseks saamisel. Tallinn maksab kinni vahe, mis jääb koolitoidu puhul puudu riigi finantseeritavast summast. Nii mõneski naaberomavalitsuses peavad seda tegema lapsevanemad.
Alates 2003. aastast maksab linn pensionäridele ühekordset sotsiaaltoetust. Kui esimestel aastatel oli see 500 krooni, siis tänaseks on see tõusnud 700 kroonile, järgmisel aastal toetame pensionäre aga 850 ja 2009. aastal juba 1000 krooniga.
Tallinnas on Eesti kõige hinnalisem kinnisvara ning kõrgeim elatustase, sellest hoolimata on maamaks siin üks väiksemaid. Sama on vee hinnaga. Tallinlased võivad linnavalitsusega rahul olla, sest vee hind edaspidi enam nii kiire tempoga ei tõuse ning terve linn saab 2011. aastaks veevärgi ja kanalisatsiooniga varustatud. Seega on Tallinn Eestis ainuke linn, kes suudab veeseaduse vastavad nõuded ettenähtud tähtajaks täita.
Tallinn on linn, millest võetakse eeskuju ning palju sellest, mida pealinn algatab, viiakse pärast ka mujal ellu. Näidetena võib tuua ID-pileti kasutuselevõtu ja öise alkoholimüügikeelu. Kui mõni aasta tagasi kehtestati sarnane keeld vaid neljas omavalitsuses, siis nüüd on Harjumaa 24 vallast järel vaid kaks, kus seda veel tehtud ei ole.
Esirinnas oleme olnud ka munitsipaalpolitsei rajamise, pensionäridele makstava toetuse ja registrikampaaniatega. Tervisespordi sarja «Tallinn liigub» eeskujul on olümpiakomitee hakanud propageerima kepikõndi üle kogu Eesti .
Tallinn on valinud kiire edasimineku tee. Kevadel valiti Tallinn esimese Ida-Euroopa linnana seitsme maailma intelligentseima kogukonna hulka. Erilist huvi tunti meie e-kooli, ühistranspordi ID-pileti ning mobiilse parkimise vastu. Tallinn on pääsenud ka järgmise aasta konkursile. Esimene valik on tehtud ja me oleme taas maailma 21 kõige intelligentsema kogukonna seas, detsembris otsustatakse, kas me pääsema taas ka seitsme parema hulka. Lõplik otsus tehakse järgmise aasta mais.
13. novembril antakse Luzernis toimuval Euroopa avaliku sektori auhindade väljajagamisel Tallinna linnale üle diplom parimate lahenduste eest linnajuhtimises (e-kool ja ID-pilet).
Kõige olulisema rahvusvahelise tunnustusena tuleb muidugi nimetada Tallinna valimist Euroopa kultuuripealinnaks aastaks 2011.
Viimast kooskõlastust on saamas Euroopa Rohelise Pealinna algatus ning Tallinn kui idee algataja on volitatud rohelise pealinna valimise žüriis osalema.
Tallinn on sündinud ning elanud rahvusvahelise kauba- ja ideevahetuse keskpunktis. Tallinn on mõeldamatu teistsuguse kui paljukeelse linnana. Tallinn poleks Tallinn, kui peaksime loobuma üheainsagi rahva jäljest meie linna tänases palges.
Me oleme sündinud merest – tõusnud sõna otseses mõttes merepõhjast. Meri on sajandite pikku taganenud Toompea alt praeguste sadamateni ja jätkab oma taganemisteed tänini. Merelt tuli meie tuntus – maailmakaardile kandsid meid just nimelt meresõitjad.
Tallinna kui merelinna identiteeti tuleb tugevdada. Peame linna uuesti merele avama, tuues inimesed linnaehituslikult mere äärde – promenaadile, randa, jahisadamaisse, kalaturule, raeparki. See on üks meie peamisi visioone aastaks 2011, kui Tallinnast saab Euroopa kultuuripealinn.
