"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Tasakaalustatud planeerimine – inimkeskne linn (0)
07. november 2007

Linna planeerimine on erinevate ühiskonnarühmade kokkulepe. Vanalinn tundub meile esteetiliselt tasakaalustatud just seetõttu, et aastasadade jooksul määras mitmete põlvkondade elukogemus need arhitektuursed vormid, millesse kätketi oma arusaam inimkesksest linnast. Meie kiirelt muutuval ja globaliseeruval ajastul ei piisa planeerimisprotsessi tasakaalustatud läbiviimiseks vaid kaemuslikest lähtepunktidest. Linn on muutunud niivõrd keeruliseks, et arhitektuurseid parameetreid muutvaid otsuseid tuleb langetada põhjalikule alusandmestikule ja reeglistikule toetudes.

Reeglid paika

Kaks aastat tagasi, kui ametisse asus praegune linnavalitsus, kõndisid linnaplaneerijad otsekui hapral jääl, sest planeerimisotsuste tegemiseks hädavajalikud alusandmed olid puudulikud. Nüüdseks on olukord muutunud. Lähiajal on valminud ning valmimas olulised üld- ja teemaplaneeringud ning struktuurplaanid. Suur edasiminek on viimasel kahel aastal toimunud geodeesia ja kartograafia vallas.

Algatasime Lasnamäe elamualade ja Lasnamäe tööstuspiirkonna, Põhja-Tallinna, Kristiine ning Haabersti üldplaneeringud. Suutsime kiirendada ka juba varem algatatud, kuid venima jäänud üldplaneerimisprotsesse. Mustamäe üldplaneering on kehtestatud, kehtestamisel on Pirita ning vastuvõtmisel Nõmme planeering. Töö käimasolevate üldplaneeringutega kulgeb ajagraafikus ning nende kehtestamine toimub veel enne järgmisi omavalitsuste valimisi 2009. aastal.

Olulist lisa planeeringute alusreeglistiku loomisel annavad mitmed teemaplaneeringud, millega oleme samuti jõudnud lõpusirgele. Teemaplaneeringud «Kõrghoonete paiknemine Tallinnas» ja «Tallinna miljööväärtuslikud alad» on pea valmis. Nende kehtestamise järel on paigas alusreeglistik nii urbanistliku elukeskkonna rajamiseks kui ajaloohõnguliste miljööalade säilitamiseks.

Nii loome linna, kus innovaatilised homsesse pürgivad arhitektuursed lahendused ei varjuta, vaid pigem toetavad ning tõstavad esile ajalooliste linnakoosluste väärtusi. Töös oleva Tallinna rohealade teemaplaneeringuga ning Tallinna tänavavõrgu ja kergliiklusteede planeeringuga paneme aluse linna logistilisele arengule lähikümnenditel ning virgestusalade säilitamisele ja loomisele.

Roheline linn

Sageli ei suudeta endale teadvustada, kui roheline ja looduslähedane Tallinn tegelikult on. Linn, mille koosseisu kuuluvad Natura 2000 linnukaitseala ning mitmed maastikukaitsealad, võib täie õigusega kandideerida Euroopa rohelise pealinna tiitlile. Loodushoiuprotsessi ajakohastamiseks algatasime Paljassaare Natura 2000 ala ning Nõmme maastikukaitseala planeeringud, mille käigus töötatakse välja ka kaitsealade projekteerimise metoodika. Olulise linnauuringuna väärib nimetamist valglinnastumise mõjude vähendamise alusuuring, mis valmimisel aitab meid viimasel kümnendil intensiivistunud protsessiga kaasnevate negatiivsete mõjude tasakaalustamise võimalusi leida.

Lisaks nimetaksin veel väiksemaid, ent linna arengus olulist rolli etendavaid alasid käsitlevaid kontseptuaalseid planeeringuid, nagu 2006. aastal valminud linnahalli konverentsikeskuseks rekonstrueerimise ettepanek ja 2007. aastal kehtestatud Paljassaare sadama-ala struktuurplaan ja Tallinna rannapromenaadi arengu ning Põhja puiestee – linnahalli – Kultuurikatla vahelise ala arengu ettepanekud.

Initsiatiivi suurenemine

Detailplaneeringute menetlemisel seadsime eesmärgiks suurendada linna tellimusel koostatavate detailplaneeringute hulka, milleks 2006. aastal viidi läbi 29 riigihanget. Nimetamist väärivad Vabaduse väljaku ning munitsipaalelamute püstitamiseks Loopealsele detailplaneeringu kehtestamine ja Skoone bastioni detailplaneeringu eskiisi valmimine.

Lisaks osales linnaplaneerimise amet mitmete arhitektuurivõistluste korraldamisel, millest olulisemad on rahvusvaheline noortele arhitektidele mõeldud Europan 9 võistlus, Maakri kvartali kõrghoonete piirkonna arhitektuurivõistlus ja Paekalda elurajooni arhitektuurivõistlus. Aastatel 2005–2007 osaleti aktiivselt euroliidu finantseeritud Rootsis, Inglismaal, Iirimaal, Saksamaal, Belgias ja Prantsusmaal kaheksat linna hõlmavas BERI projektis, mis käsitles endiste tööstusalade taaselustamise küsimusi.

Menetlus kiiremaks

Lähikuudel on peamiseks eesmärgiks minna üle planeeringute elektroonilisele menetlemisele. See muudab protsessi tublisti efektiivsemaks.

Võimatu on ülehinnata tehtud tööd geodeesia ja kartograafia vallas. 2006. aasta kevadel mindi Tallinnas üle uuele geodeetilisele koordinaatide süsteemile. Kõik mõõtmisandmed kogunevad nüüd ühtsete nõuete alusel vormistatud infobaasi, mida kasutavad nii maamõõtjad kui planeerijad.

Viimase kahe aastaga on linnaplaneerimise valdkonnas toimunud kiire edasiminek läbipaistvale ja hõlpsale asjaajamisele, mida toetab ka linnaarhitekti ja administratiivjuhi ametikohtade lahutamine sellest aastast.

Linna kujundamine on pikk protsess, mille mõjud ulatuvad järelpõlvedeni. Usun, et aastail 2005–2009 langetatud otsused väärivad tähelepanu ja tunnustust nii kaasaegsetelt kui kauges tulevikus arhitektuurseid terviklahendusi hindavate asjatundjate ning linlaste poolt.
Munitsipaalpolitsei on arvestatav jõud

Praeguse linnavalitsuse ajal on Tallinna munitsipaalpolitsei muutunud keskkonnaameti heakorrajärelevalve osakonnast eraldiseisvaks ametiks, kus töötab 54 oma ala hästi tundvat juristi ja spetsialisti. Neli aastat tagasi alustatud protsess on kandmas vilju. Praegu suudame patrullidega katta kogu Tallinna. Politseiametnike kompetentsus on jõudnud tasemele, mis võimaldab lisada töömahtu ning viia menetlustoimingud läbi võimalikult kiiresti.

Pikka aega kaadriraskustes vaevelnud munitsipaalpolitsei ametis on esmakordselt kõik töökohad täidetud. Selle tingib linnavalitsuse kaalutletud palgapoliitika ning motivatsioonisüsteem. Munitsipaalpolitsei ametnike tööd märgatakse ja tunnustatakse, tegutseb tõhus koolitussüsteem, ameti sisekliima on muutunud positiivseks ja tulemustele orienteerituks. Enam ei tegeleta põhjuste otsimisega, miks ühte või teist ülesannet pole võimalik täita, vaid leitakse optimaalsed vahendid oma kohustustega toimetulekuks. See on kvalitatiivne hüpe, mida lisaks toetab hoolikas kaadrivalik.

Praeguse linnavalitsuse ajal toimunud arengutest munitsipaalpolitsei vallas tooksin eraldi välja 24-tunnise patrullteenistuse käivitamise, tugipunktide avamise kõigis linnajagudes, lühinumbri 14410 kasutuselevõtu rikkumistest teatamise hõlbustamiseks, patrullmasinate komplekteerimist tööks vajalike sidevahenditega ning sisevalve alustamise Tallinna linnavolikogus ja Kristiine linnaosa valitsuses. Munitsipaalpolitsei juhib Mustamäe korrakaitsekeskust, tegeledes seal ka preventatiivse tööga. Menetluste arv kasvab, mis tähendab, et jõuame teha rohkem kontrollreide ning hoida silma peal kogu linna territooriumil.

Lähiajal soovib munitsipaalpolitseiamet panna iga linnaosa tugipunktis tööle viis inspektorit ning käivitada lisaks olemasolevale veel teise mobiilse patrullekipaaži. Saabuva aasta algusest võtab munitsipaalpolitsei üle väärteoregistri administreerimise, mis muudab vajalikud andmed kättesaadavamaks ja lihtsamalt kasutatavaks.

Munitsipaalpolitsei saab nähtavamaks ka tänavapildis, sest kümme töötajat läbivad liiklusreguleerijate õppe, misjärel on võimalik hakata tipptundidel liiklussõlmedes tekkivaid ummikuid reguleerijate abil vähendama.

Ka parkimise reguleerimine parkimiskeelualadel on valdkond, mille kontrolli alla saamisel soovib munitsipaalpolitsei tõhusalt kaasa rääkida. Muutmaks Tallinna taksonduse kehva mainet, alustame uuel aastal taksoteenuse pakkujate kontrollimist ning ebasobivate teenindajate ning mittekorras sõidukite eemaldamist taksoärist. Preventiivse töö süvendamiseks avatakse peagi Mustamäe eeskujul korrakaitsekeskused ka Kristiines ja Lasnamäel.

Viimase kahe aastaga on munitsipaalpolitseiamet teinud läbi muljetavaldava arengu grupist ametnikest hästiformeeritud, eesmärkide täitmisele orienteeritud korrakaitseüksuseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.