"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kogu Tallinn 21. sajandisse – reovesi ühiskanalisatsiooni ja keskkond korda! (0)
19. detsember 2007

Täna, 21. sajandil on Tallinnas ometi tuhandeid peresid, kelle reovesi ei lähe mitte ühiskanalisatsiooni, vaid imbub sageli vanadest kogumiskaevudest otse pealinna mererandadesse ja ohustab ka põhjavett.

Analüüsid on näidanud, et ligikaudu 5% Tallinna elanike ehk üle 20 000 inimese kogumiskaevudest pinnavette imbuv reovesi suudab praegu halvendada nii pealinna mereradade kui ka siseveekogude seisundit. Mererannas vahutavad nii nõudepesuvahendid, kemikaalid kui ka lausa fekaalide jäägid.

Praegu maksavad kanaliseerimata elupiirkondade elanikud ka röögatut hinda reovee äraviimise eest. Ühe kuupmeetri reovee ärajuhtimise tasu on 11 krooni ja 47 senti, seevastu kui ühe kuupmeetri reovee äravedu kogumiskaevudest maksab keskmiselt 80 krooni.

Pärast kanaliseerimist väheneksid Pirita, Merivälja ja Nõmme elanike kulud seoses reovee ärajuhtimisega keskmiselt ligi seitse korda.

Et selline keskkonnaohtlik olukord kaoks, soovib linn soovib tuleval aastal maamaksumäära korrigeerimise abil laekunud lisaraha abil esimesena Eesti omavalitsustest kanaliseerida 2011. aastaks kõik oma elamupiirkonnad.

Maamaksumäär tõuseb uuest aastast 0,6%-lt 1,5-le ning seetõttu saab linn veevarustuse ja kanaliseerimise ehitamiseks kulutada eelmise aastaga võrreldes peaaegu kaks korda rohkem ehk senise 170 asemel juba 300 miljonit krooni aastas.
Tallinna kanaliseerimist aastaks 2011 nõuab ka Eesti riik, kes on võtnud Euroopa Liidu ees vastava kohustuse. Euroopa Liidu rahalist tuge Tallinn samas kahjuks kanaliseerimiseks kasutada ei saa, sest Jüri Mõisa linnavalitsus otsustas Tallinna Vee omal ajal erastada.

Maamaksumäär Eesti madalaim!

Maamaksumäära korrigeerimine on vajalik ka seetõttu, et Tallinnas kehtiv maamaksumäär 0,6% on Eesti 227 omavalitsusest tagant kolmandal kohal ehk maamaksu osas on ühe piirkonna omavalitsuste vahel olulised disproportsioonid.
Seda näitab kas või Tallinna lähivaldade 2007. aasta maksumäärade võrdlus: Harku vald kuni 2,5%, Saue vald 0,8% (alates 2008. a 1,1%,), Keila linn 1,4% (alates 2008. a kuni 2%), Keila vald 2%, Saku vald 1,7%, Kiili vald 1,9%, Rae vald 1%, Jõelähtme vald kuni 2,5%, Maardu linn kuni 2,5%.

Näiteks Harku valda kuuluvas Tabasalus (maamaksumäär Eesti maksimaalne ehk 2,5% ) maksab omanik tänavu maamaksu 2700 krooni aastas. Pea tema kõrval, Kakumäel elav tallinlane maksab sama suure krundi pealt maksu vaid 1440 krooni ehk enam kui 1200 krooni vähem !

«Kas Harku valla elanikud on rikkamad kui tallinlased?» küsib abilinnapea Eha Võrk. «Ja teiseks – kui Tallinn hoiaks jätkuvalt maamaksumäära teiste omavalitsustega võrreldes kunstlikult liiga madalal, kas ta mitte ei osutaks kõigile omavalitsustele ebavõrdset konkurentsi?»

Samuti peab maa maksustamise hind seaduse kohaselt kajastama alati maa turuväärtust, mis on aga 2001. aastast oluliselt muutunud. Praegu arvutatakse näiteks Mähel maamaksust lähtudes maa ruutmeetri hinnaks 240 krooni, mis on ligi 10 korda vähem kui maa tegelik väärtus. Kiire majandusarengu taustal on ilmne, et maamaksu aluseks olevad maa maksustamishinnad ei peegelda juba ammu enam olukorda kinnisvaraturul. Tallinna maamaksumäär on seisnud paigal kuus aastat, kuigi kinnisvarahinnad on sama ajaga tõusnud ligi 5–10 korda.

Varem on riik vähemalt iga kolme aasta tagant teinud maa korralist hindamist, mille alusel arvutatakse maamaksu. Nüüd on riik maa hindamise jätnud tegemata juba üle kuue aasta.

Maamaksu likvideerimisest

Maamaksumäära tõus mõjutab eeskätt neid piirkondi, kus ette on nähtud suured kulutused veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks. Keskmisele kahetoalise kortermaja elanikule lisandub aastas maamaksu vaid umbes saja krooni võrra.

Maamaksumäära on Tallinnas ka varem korrigeeritud. Viimati tõsteti maamaksumäär 1,2%ni 1999. aastal, kui linnas oli võimul Reformierakonna ja Isamaaliidu koalitsioon.
Maamaksu alandamise või kaotamise toetajatel tasuks abilinnapea Eha Võrgu sõnul üle lugeda ka maksuteadlase Paul Tammerti seisukoht (2003, Äripäev), kelle sõnul on maamaksu mõte selles, et see ergutab maad kasutama.

«Loomulikult võiks ka maamaksu likvideerida,» lausus Tammert. «Kuid see tähendaks tulumaksu suurendamist 1-2% võrra. Aga kes sellest võidaksid? Tulumaksu osa on suurem noorte ja vaesemate isikute tuludes, samal ajal on maamaksu koormus suurem isikutel, kelle valduses on palju maad või kallist maad.»

«Selles mõttes on täiesti vale väita, nagu mõjutaks maamaksutõus just vaesemate elanike rahakotti,» lausub Võrk. «Sest tegelikult on asi pigem vastupidi.»
Võrgu sõnul on absurdne ka see, et Tallinnas maamaksumäära alandamise nõudjad ei nõua selle maksu kaotamist teistes omavalitsustes, kus ollakse võimul.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.