"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Prügi sorteerides säästad loodust (0)
23. jaanuar 2008

Aasta algusest ei võta prügilad enam vastu sorteerimata jäätmeid, mistõttu peaksid kõik linlased senisest järjekindlamalt järgima prügi sorteerimise reegleid.

Pääsküla eramaja elanik Malle oli prügi sorteerimise pärast kolm nädalat väga hirmul ja segaduses. «Koos naabritega mõtlesime, kuhu see või teine pakend panna. Meil autot ei ole ja me ei saa tassimisega hakkama. Helistasime RagnSellsi ja nad pakkusid rohelist kilekotti, kuhu eramaja elanik võib oma pakendid panna.»

Malle leidis rohtu ka pooltühjale prügikastile. «Mul on 140-liitrine konteiner kuuajalise tühjendamisega ja ma ei saanud seda kuidagi täis. Leppisin linnaosavalitsusega kokku, et seda tühjendatakse kord kahe kuu tagant ja on meil naabritega kolme peale, nii saame kasti täis. Muidu tuleks pooltühja konteineri eest täishinda maksta.»

Kolmandik prügist kasutusse

Igapäevasest prügist on ligi kolmandik pakendeid, mida saab pärast ümbertöötamist taaskasutada. Näiteks meie kogutud vanapaberist tehakse tualettpaberit, karastusjookide taarast näiteks fliisi ning šampoonipudelitest veefiltreid, kanalisatsioonitorusid ja isegi lillepotte. Prügi sorteerimist nõuab riik, samas on iga omavalitsus kehtestanud täpsustavad nõuded, kuidas nende territooriumil peab prügi sorteerimine olema korraldatud.

Esiteks on igal ühistul või üksikul majapidamisel kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Tallinnas peab vähemalt viie korteriga elamu juures olema senisele segaolmejäätmete konteineritele lisaks eraldi kast paberi ja kartongi jaoks.
Vähemalt kümne korteriga kinnistu peab hankima lisaks konteineri ka biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tarvis. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi) saab viia kompostimisväljakule Rahumäe tee 5a.

Eramajades tohib toidujäätmeid kompostida kompostimisnõus ning aia- ja pargijäätmeid kompostida lahtiselt aunades.

Konteinerid ka kaubanduskeskuste juures

Nimetatud prügiliike – paberit ja kartongi, toidujäätmeid ja ohtlikke jäätmeid – peab kindlasti segaolmeprügist eraldi koguma. Samas on igal keskkonda hoidval tallinlasel võimalus sorteerida eraldi veel valget ja värvilist klaasi, mahlapakendeid jm, mida saab ära viia näiteks kaubanduskeskuste juures olevatesse kogumiskonteineritesse.
Tallinna keskkonnaameti juhataja Tõnu Tuppitsa sõnul peab pakendikonteiner asuma iga kaubanduskeskuse juures, millel on üle 20 ruutmeetri pinda.

«Kui kaupluse lähedal ei ole kohta pakendite panemiseks, võib inimene viia need põhimõtteliselt poe infoletile,» selgitas Tuppits. Linn kontrollib konteinerite olemasolu ja nende puudumisel võib helistada Tallinna jäätmenõustajale või abitelefonile 1345.
Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni kinnitusel tuleb ka ohtlikud jäätmed viia kogumispunkti.

«Oleme jäätmevedajatega kokku leppinud, et nad ei võta kaasa prügi, kui seal sees on näiteks rehvid ja elektroonikaseadmed, sest prügila võtab endale neid ladestusalale suunates riski, et keskkonnainspektsioon teeb trahvi,» rääkis Rüütelmann. «Jäätmevedaja ei saa trahvida prügi valdajat, ta saab teavitada valdajat ja kohalikku omavalitsust määruse rikkumisest. Trahvi saavad ikka vedaja ja prügila.»

Segaolmejäätmete seast aga paberit ja toidujäätmeid leides võtab ta prügi kaasa, ning jäätmevedajal pole sel juhul õigust küsida veo eest tavapärasest kõrgemat hinda.
Küll aga tuleb Tallinnas paberi ja kartongi konteineri tühjendamise eest vähem maksta. Näiteks 240-liitrise mahutavusega segaolmejäätmete konteineri tühjendamine maksab kuni 79 krooni, sama suure paberi ja kartongi konteineri tühjendamine ainult 42 krooni.

Odavama prügiveo kindlustavad elanikud ka siis, kui nad viivad oma pakendid avalikku pakendikonteinerisse või hangivad maja juurde pakendijäätmete jaoks oma kasti. Pakendeid segaolmejäätmete konteinerisse pannes maksab viskaja käitlemise eest topelt.

Kuhu mida panna?
• Munakoor on toidujääde, aga et see ei mädane, tuleb panna tavaprügikasti. Kuusk kuulub aia- ja pargijäätmete hulka ja tavajäätmete sekka seda ei tohi panna. Kuuskede kogumise ja vedamise võib prügivedajaga eraldi kokku leppida.
• Pabermähkmed lähevad tavaprügisse, lambipirn on aga elektroonikajääde ja läheb kogumispunkti. Veel kasutatavate prügišahtidega hoonetes tuleb maja hoovi muretseda eraldi toidujäätmete ja paberikonteinerid, ülejäänud prahi võib saata tavapärasesse kohta.
• Kohvifilter läheb biojäätmete konteinerisse või komposti, tetrapakk pakendikonteinerisse, kingakarp aga pabe­riprügisse.
• Vana kassett või CD-plaat käib olmejäätmete konteinerisse, samuti plastist autoosad. Metallist autodetailid tuleb viia jäätmejaama.
• Pihustiga deodorandipudel tuleb viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti, roll-on’i või lõhnaõlipudeli võib visata tavaprügina olmejäätmete konteinerisse.
• Kingakreemi saab visata olmejäätmete konteinerisse, ravimid on aga ohtlikud jäätmed.
• Oma majapidamises tohib põletada vaid immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Teiste ainete ja materjalide põletamist käsitletakse jäätmepõletusena, mille jaoks on vaja luba.
• Plastidest on lubatud põletada polüetüleenkilet ja polüpropüleeni (tootel on märk «PE» või «PP» või tekst «võib põletada»). Selliseid jäätmeid tuleb põletada väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril. Nimetatud plastide põletamine madalal temperatuuril võib rikkuda ahju ja korstna. Teiste plastide põletamisel tekivad mürgised gaasid.

Plast laguneb looduses 500 aastat

• Sorteerimata viskab inimene terve Eesti peale minema 360 000 tonni väärtuslikku taaskasutatavat materjali. Sel­lest 70 000 ehk 1200 vagunitäit tonni paberit ja pappi, teist samapalju klaasi, metalli ja puitu. Kui see kõik jõuab pügilasse, tekib pärast ladestamist suurel hulgal metaani, mis on kasvuhoonegaas. Prügi sorteerides säästab inimene uut materjali ja energiat, mis läheb uue materjali kasutusele võtmiseks.
• Eestis tekib 120 000 tonni pakendijäätmeid aastas.
• Alumiiniumpurgi taaskasutamine kulutab 95% vähem energiat kui uue purgi valmistamine, terase taaskasutamine tähendab energia kokkuhoidu 75%, millega saaks kütta 5400 eramaja.
• Plast laguneb looduses väga aeglaselt, isegi kuni 500 aastat, töödelduna saab sellest aga plastikgraanuleid uue plasti tootmiseks, tekstiile ja kütteõli. 1 tonn plastpakendeid = 1050 l kütteõli, millega saab kütta ühte eramut 4 kuud, ning 1 tonn kilet = 55 000 kilekotti.
• Ühe tonni paberi tootmiseks kulub kuni 3,5 tonni puitu, samas saab ühte paberit kuni 8 korda töödelda.
• Kui toota paberit ümbertöötatud materjalist, tekib 35% vähem veesaastet ning 74% vähem õhusaastet, üks konteiner vanapaberit päästab ühe puu ning ühe tonni paberi ümbertöötamine säästab 31 780 liitrit vett.
• Ühest konteineritäiest klaastaarast (ca 110 kg) saab valmistada üle 200 uue klaaspudeli ja -purgi.

• Tallinna linna mullusest uuringust selgus, et tallinlastest sorteerib pidevalt oma kodus jäätmeid 37% ning mõni­kord 40%. Kõige tavalisem on vanapaberi ja pandipakendite sorteerimine.
• Jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktidega on tutvunud väike osa tallinlastest (22%), on tutvutud jäätmesea­dusega.
• Vaid veidi enam kui veerand tallinlastest on jäätmete sorteerimist kodus pidanud keeruliseks.

Allikas: uuringufirma Faktum & Ariko

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.