“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Üürikomisjon aitab sundüürnikke nõustada (0)
23. jaanuar 2008

Sundüürnikud, kel on omandireformi seadusest tulenevalt tänavu lõppemas üürilepingu tähtaeg, võivad soovi korral küsida nõustamist ka Tallinna üürikomisjonilt.

Vastavalt omandireformi seadusele on paljudele nn sundüürnikele üüripinna tagastamiseks omanikule aega antud 13 aastat. Samas tuleb iga üürilepingut vaadelda eraldi, sest ükski leping pole teisega identne ning iga konkreetse lepingu lõppemistähtaeg on erinev.

«Kõnealune 13 aasta leping võis mõnel puhul jooksma hakata ka näiteks eelmisel aastal, vastavalt sellele, millal maja tagastati. Seega: iga üürisuhe on eraldi vaadeldav ja oleneb näiteks sellest, kuidas lepingus on kokku lepitud,» selgitas Tallinna elamumajandusameti üürikomisjoni esimees Heli Hellamaa.

Kui 13 aastat on läbi saanud, hakkab sundüürnike üürilepingutele lisaks omandireformi seadusele kehtima ka võlaõigusseadus.

See seadus liigitab üürilepingud tähtajatuteks ja tähtajalisteks.

«Tähtajalise üürilepingu pikendamiseks peab üürnik esitama taotluse 60 päeva enne lepingu tähtaja möödumist. Tähtajatu üürilepingu puhul peab taotluse esitama 30 päeva jooksul ülesütlemisteate saamisest,» teavitas Hellamaa.
Kõnealused 13 aastat kestnud lepingud on tähtajalised.

Esita taotlus õigel ajal

«Kui üürnik enne tähtaja lõppemist õigel ajal taotlust ei tee, kaotab ta õiguse nõuda üürilepingu pikendamist,» lisas Hellamaa. Kui üürnik ei taotle lepingu pikendamist ja üürileandja on teatanud soovist leping lõpetada, siis leping lõppeb ja üürileandjal on õigus pöörduda eluruumi tagastamise nõudega üürikomisjoni või kohtusse. Sellisel juhul on otsustamisel vaid üürniku poolt eluruumi üürileandjale tagastamise küsimus.
Hellamaa sõnul on üürnikul õigus taotleda üürilepingu pikendamist juhul, kui lepingu lõppemisega kaasneksid temale või tema perekonnale rasked tagajärjed. «Põhjused võivad olla nii sotsiaalset või majanduslikku laadi,» täiendas Hellamaa.

Hellamaa sõnul tuleb kompromisse üürikomisjoni menetluses olevates vaidlustes ette sageli. «Selgitame pooltele, et kasulikum oleks siiski püüda omavahel kokkulepe saavutada. Enamasti on vaidlusteemaks uus üürimäär ja ka lepingu pikkus.»

Eesti Omanike Keskliidu peasekretäri Taavi Madiberki sõnul on omanikud huvitatud üürnikega pooli rahuldavale kokkuleppele jõudmisest. Samuti on Madiberk seisukohal, et vähekindlustatud sundüürnikele tuleks luua toimetulekusüsteem. «Kindlasti ootaks riigi ning kohaliku omavalitsuse poolt sundüürnikele paremate «maandumismehhanismide» loomist.»

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu kinnitusel kavatseb linn munitsipaalelamuehitust jätkata. «Eesmärgiks on, et linnalt saaks soodsa hinnaga üüripinna kõik, kes seda vajavad,» ütles Võrk. «Kuni sundüürnike probleemi lõpliku lahenemiseni läheb enamik valmivaid munitsipaalkortereid just sundüürnike kasutusse.» Abilinnapea sõnul on munitsipaalelamispind arenenud riikides iseenesest mõistetav kinnisvaraturu osa.

«Kui näiteks Helsingis kuulub linnale viiendik elamispinnast, siis Tallinnas vaid 3%,» tõi ta näiteks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.