"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Võlgadest välja nõustaja abiga (0)
23. jaanuar 2008

Iga majandusraskustesse sattunud linlane võib pöörduda võlanõustaja poole, kes aitab tal võlgadest välja rabeleda või ennetab veel suuremasse võlasohu vajumist.

Praegu töötab Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses kaheksa võlanõustajat, kellest kaks nõustab toimetulekuraskustes linlasi keskuse ruumes ning ülejäänud kuus käivad võlgnike juures kodus.

Kaks aastat tagasi pakkuma hakatud teenus laienes mullu ka linna munitsipaal- ja sotsiaalkorterites elavate inimestele, et vähendada linna ees nende maksuvõlga. Et võlanõustamise teenus on käivitunud üliedukalt, näitab muu hulgas seegi, et linna korterites elavate inimeste üürivõlad linnale on aastaga kahanenud enam kui kaheksalt miljonilt kuuele miljonile kroonile.

Põhja-Tallinna elanik Olaf, kes võlanõustajalt korduvalt abi on saanud, peab seda teenust toimetulekuraskustes inimeste jaoks äärmiselt oluliseks. «Ma pole tegelikult kunagi üürivõlgnikuks jäänud, korteriühistu tegi mind selleks kunstlikult,» seletas Olaf, miks ta võlanõustaja juurde sattus.

Mees on kolm korda kohut käinud ja kolm korda võitnud, aga tema korter on tänase päevani elamiskõlbmatu – seal pole võimalik kasutada ei vett, elektrit ega ka kanalisatsiooni –, seetõttu elab Olaf oma perega sotsiaalmajutusüksuses.

«Olen võlanõustaja juures pidevalt konsultatsioonidel käinud ja head nõu saanud, millest on mulle ka väga palju abi olnud,» rääkis ta. «Näiteks on võlanõustaja aidanud mul juriidilisi dokumente n-ö maakeelde tõlkida, sest kohati on need väga keeruliselt vormistatud ja raskesti mõistetavad.»

Suur võlg võtab kodu

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa ütles, et võlanõustamisteenuse vajaduse tingis asjaolu, et paljud inimesed on oma kodu võlgade tõttu kaotanud.
«Mida varem võlanõustajad võlgnikeni jõuavad, seda kergemini on võimalik säärast olukorda ennetada,» rääkis Põldemaa, kelle sõnul sündis just seetõttu ka mullu otsus saata võlanõustajad linnalt üüripinnal elavate üürivõlglaste kodudesse.

Tema sõnul tekivad võlad kõige sagedamini sissetuleku vähenemise, näiteks töökoha kaotuse, pikaajalise töötuse, haiguse, õnnetusjuhtumi vms tagajärjel. Samuti võib rahalisi raskusi põhjustada perekonna lagunemine ja lahutus. Kolmas oluline tegur on oskamatus rahaga ümber käia ja majapidamist korraldada.

Inimesed ei tea abivõimalustest

Sotsiaaltöö keskuse võlanõustamise üksuse juht Terje Lääts ütles, et inimesed pole erinevate sotsiaaltoetuste olemasolust sageli teadlikud ning neil puudub ülevaade, millist abi neil on üldse linnalt võimalik saada.

«Meie jagame näpunäiteid, kuidas võlgadega toime tulla ja milliseid konkreetseid samme nende likvideerimiseks astuda,» selgitas Lääts.

Üürivõlgnike juurde koju minnakse juhul, kui nad ise pole vabatahtlikult võlanõustaja poole pöördunud ning üüri pole makstud kaks kuud. «Meie eesmärk on ennetada ja seetõttu püüame jõuda inimesteni enne, kui nende võlad on lootusetult suureks kasvanud,» rääkis Lääts. Tema sõnul on vastukaja võlanõustamisteenusele olnud suures osas positiivne.

Aastaga abi 500 võlgnikule

• Kodust võlanõustamist sai mullu peaaegu 300 võlgnikku ja võlanõustamise pilootprojekti raames tasuti eelmisel aastal ajavahemikus maist kuni novemb­rini üürivõlgnevusi kokku 1,8 miljonit krooni.
• Sotsiaaltöö keskusesse võlanõustaja juurde pöördus mullu 149 klienti, nendest 40 korduvalt.
• Võlanõustajate kaasabil likvideeris maist kuni novembrini oma kaks või enam kuud kestnud üürivõlgnevuse täies ulatuses umbes 80 üürnikku, 2/3 ulatuses umbes 50 üürnikku.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.