"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Hinnatõusud räsivad linlaste rahakotti (0)
27. veebruar 2008

Toidu, kütte, bensiini ja elektri hinnatõus on mõjutanud enam kui kahe kolmandiku Tallinna perede majanduslikku toimetulekut, samas kui tulumaksumäära alanemist tajub oma rahakotis vaid 15% linlastest.

Sellised tulemused ilmnesid Faktum Ariko jaanuaris tehtud küsitlusest, mille käigus uuriti lisaks ka linlaste toetust erinevatele erakondadele. Uuringu tulemusi kirjeldab ja kommenteerib allolevas tekstis politoloog Anu Toots.

Aasta algas ebameeldivate teadetega mitmetest hinnatõusudest ja maksumäärade tõstmisest. «Valuvaigistina» pakuti rahvale tulumaksumäära alandamist ja maksuvaba piiri tõusu.

Faktum &Ariko uuringust selgub, et kõige enam oli vastajatele silma hakanud toidukaupade kallinemine, millest mitmed mainisid eraldi piimatoodete hinnatõusu.

Kuigi jõukamatele inimestele valmistab toidu kallinemine vähem peavalu, ütles koguni 56% enam kui 9000 krooni pereliikme kohta kätte saavatest peredest, et see on nende toimetulekut oluliselt mõjutanud. Kuni 3000-kroonise netosissetulekuga peredes oli seda meelt lausa 88% küsitletuist.

Teisele kohale toimetulekut raskendavatest teguritest paigutus kommunaalkulude, eeskätt kütte kallinemine. 73% kõige vaesema ja 45% kõige rikkama tulugrupi inimestest pidas selle mõju oluliseks.

Kuigi alkoholi- ja aktsiisipoliitika ümber keerutab meedia palju kära, pole see rahva jaoks kuigi tähtis teema. Suitsu ja alkoholi kallinemine ei puuduta kolmandikku tallinlastest, vaid 7% tunnistas, et on seetõttu pidanud oma tarbimisharjumusi üle vaatama.

Alkoholist märksa olulisemaks peetakse transpordikulude kasvu. Erinevalt toidust ja alkoholist mõjutab see aga rikkaid ja vaeseid peresid isemoodi.

Kõige jõukamad on enim mures bensiinihinna tõusu pärast. 53% neist tõdeb, et see on märgatavalt kahjustanud nende hakkamasaamist, 27% tunnetab mõningast mõju. Madala tulutasemega leibkonnad tajuvad bensiinist teravamalt ühistranspordi piletihinna tõusu, ent transpordist suurem mure on nende jaoks siiski kommunaalmaksud.

Mõnede hinnatõusude mõju pole tarbija rahakotini veel ulatunud, ka on nende tähtsus erineva elustiiliga peredes erinev. Näiteks maamaksu tõusu pidas kolmandik vastajaist leibkonna hakkamasaamist mõjutavaks, teine kolmandik arvas aga, et see ei avalda mõju. 17% väitis, et maamaksu tõus neid ei puudutagi ja sama palju ei osanud seisukohta võtta.

Reformierakonna juhitava valitsuse trumpkaart – tulumaksu koorma vähendamine –, on enamikule rahvast jäänud märkamata. Tulumaksumäära alandamise mõju toimetulekule peab oluliseks 5%, maksuvaba miinimumi tõstmist aga ainult 3%.

Pooled vastajaist leiavad, et see kas ei avalda nende toimetulekule mõju või lihtsalt ei puuduta neid. Kõige väiksem on selle maksupoliitilise sammu mõju keskmistele tulugruppidele, keda küsitletute seas, nagu ühiskonnas ikka, on enamus. 60% vastajaist ütlesid omavat 3000–9000 krooni inimese kohta, kõige enam levinud sissetulekuks Tallinnas on 3000-4000 krooni.

Vastupidiselt ootustele polnud märgatavat vahet kõige vaesemate ja kõige jõukamate tallinlaste arvamustes tulumaksu muudatuste mõjust nende toimetulekule.

Eestlastel lemmikparteid pole

Praeguseks pole karmistuv majanduskeskkond avaldanud tuntavat toimet linlaste erakondlikele eelistustele. Pigem võib aimata Pronkssõduri-kriisi jätkuvat hingust, sest Keskerakond on pea ainus partei, kelle poolt mitte-eestlastest linnakodanikud oleksid valmis oma hääle andma. Eestlastel selget lemmikparteid pole – Reformierakonna poolt hääletaks neist 21%, nii Keskerakonna kui IRLi poolt 12%.

Seda, et Eestis ei käi parteilised eelistused sotsiaal-majanduslikke piire pidi, näitavad teisedki faktid. Esiteks on sotside mõju jätkuvalt väga madal – nende poolt hääletaks 4% linlastest, sealhulgas 2,5% madalaimast tulugrupist.

Teiseks on nii Keskerakonnal kui Reformierakonnal oluline osa toetajaid keskmisest väiksema sissetulekuga.

Ja kolmandaks, naistele meeldib Reformierakond märgatavalt enam kui meestele.
Neist naistest, kel parteiline eelistus olemas, hääletaks Ansipi partei poolt 15%, meestest valiks Reformierakonna vaid 9%. Tüüpiliselt eelistavad naisvalijad vasaksuunaga parteisid, meil näib õrnem sugupool aga võtvat poliitikat tundeliselt ja tujukalt. Kuigi hinnatõusude mõju tunnetavad naised palju valusamalt kui mehed, ei takista see neid andmast oma toetust lühinägelikku majanduspoliitikat ajavale erakonnale. Kas on võluväeks Ansipi sarm või Reformierakonna helde vanemahüvitis, jäägu siinkohal naiste teada.

Kuidas on mõjutanud teie elu hinnatõusud?

Debi (41), küünetehnik:

Hinnatõusud on mind ikka palju mõjutanud. Esikohal on kindlasti toit, eriti piima- ja lihatooted. Hinda tõstab inflatsioon, see, et kõik tahavad rohkem raha saada, keegi kuskilt vahelt saab palju endale. Et hinnad langeksid, selleks ei saa tarbija eriti midagi teha. Võib ju loota, et läheb nii, nagu kinnisvaraturul, et inimesed hakkavad rohkem valima, mida nad ostavad. Aga elu näitab, et eestlane harjub ära ja ongi kõik.

Maire (59), koolitusjuht:

No ikka on mõjutanud. Eriti piim ja liha, aga ka leib-sai. Hinnad tõusevad, sest ka maailmaturu hinnad tõusevad ja kõik meie suured kaupluseketid on soomlaste omad. Soomlased võtavad siit nii et vähe pole.
Ostjatel tuleks kaupade ostmist organiseeritult boikoteerida. Aitaksid näiteks üleskutsed, et ärme viis päeva piima ostame.

Märt (44), transporttööline

Kõikide kaupade hinnatõus annab tunda, eriti käivad rahakoti pihta igapäevatarbed, ütleme liha ja piim. Üks hinnatõusu põhjus on aktsiisimaksud. Kindlasti on teatud põhjus ka see, et kaupmees kasutab seda ära, et tarbija jaksab osta. Proovitakse maksuvõimet, et palju see kumm venib ja inimene kannatab osta. Võimalusi hinnatõusu peatada eriti pole, meie inimesed ei tule plakatiga ringi jooksma.

Lauri (26), osakonna­juhataja

Eks need hinnatõusud ole mind natuke ikka mõjutanud. Bensiini hinna tõus on esimene, mis mõju avaldab. Toidukaubad ei ole eriline probleem. Kui tooraine hinnad tõusevad, siis tõusevad ka lõppsaaduste hinnad, kuid hinnatõusude vastu ei anna küll midagi teha.

Kristiina (37), vanem­administraator:

Toidukaup ja kütus on need, mille hinnatõus enim raha võtab. Piimatooted on toidukaupadest esikohal. Ma ei oskagi nüüd öelda, millest need hinnad tõusnud on, neid lihtsalt tõstetakse. Räägitakse küll, et palgatõus on hirmus suur, aga tavalisel palgatöötajal see minimaalne. Kui mingeid tooteid ei ostetaks, nende hind kindlasti langeks, kuid toit on selline kaup, mis ostmata ei jää.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.