“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Jaluta koera rihma otsas! (0)
27. veebruar 2008

• Aastas saab 700 linlast mõne looma, enamasti koera käest pureda. • Ainuüksi lastehaiglasse jõuab seetõttu aastas keskmiselt 150 last.

Möödunud aastal pöördus Tallinna haiglate vastuvõtuosakondadesse rohkem kui 700 inimest, nende seas ka lapsed, kellele oli vigastusi tekitanud loom.

Hiljuti tabas ebameeldiv kogemus 19-aastast neidu Madli Mändi, keda teel koju ründas suurt kasvu segavereline koer, tekitades tüdruku kehale vigastusi ning rebides lõhki tema riided.

«Mulle ei mahu pähe, kuidas loomaomanikud võivad olla nii hoolimatud, et lasevad koera omapäi tänavatele hulkuma,» pahandas ootamatu rünnaku ohvriks langenud Mänd. «Kas ma pean nüüd tõesti edaspidi iga kord kartma, nähes lähenemas suurt koera, kes pole keti või rihma otsas, et äkki ta tuleb ja lööb mulle hambad sisse?»

Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskiri ütleb, et loomapidajal tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus. Koera tohib viia avalikku kohta üksnes jalutusrihma otsas, tagades sellega kaaskodanike ja loomade ohutuse.

Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järviku sõnul oleks võõra looma rünnaku puhul õigem kohale kutsuda näiteks Tallinna abitelefoni 1345 kaudu (munitsipaal)politsei patrull, kes fikseerib juhtunu kirjalikult. Oluline on küsida pealtnägijailt nende nimed ja kontaktandmed, et hiljem oleks võimalik juhtunu asjaolusid välja selgitada.

Kui inimest või teist looma rünnanud koera puhul on tegemist hulkuva loomaga, tuleks pöörduda MTÜ Loomade Hoiupaik poole, kelle üheks tegevusalaks on hulkuvate koerte ja kasside püüdmine.

Salakaval torkehaav

Ida-Tallinna erakorralise meditsiini osakonna juhataja Helve Breiberg ütles, et haiglasse sattunud inimese ründajaks on tavaliselt tema enda peres elav koer või kass. Haavad on tüüpiliselt labakäe ja küünarvarre piirkonnas.

Rebimishaavad vajavad Breibergi kinnitusel korralikku loputamist ja sageli ka õmblemist. «Rebimishaavad võivad olla ohtlikud, kui nendest esineb tugev verejooks, sellisel juhul tuleks haav rõhksidemega siduda ja pöörduda traumapunkti.»

Teine võimalik haavatüüp on punktikujuline torkehaav, mida hammustatu ja tema lähedased sageli tühiseks peavad. «Mina nimetan sellist torkehaava salakavalaks ja isegi ohtlikumaks kui rebimishaava, sest seal võib paari päevaga areneda looma suust saadud nakkus, tekivad turse, punetus ja mädanik,» rääkis Breiberg.

Ründab oma peremeest

Üks sagedasemaid põhjuseid, miks kodukoer inimest ründab, on koerte koolitaja Sirje Vetsi sõnul vale kasvatus. «Koer käitub karja reeglite järgi, mis tähendab, et koer ei tohi pidada ennast kodus karja juhiks,» seletas Vets.

Ta toob paar lihtsat näidet: inimesed kui hierarhias kõrgemal seisvad karjaliikmed söövad alati esimesena ning lähevad alati esimesena uksest sisse ja välja. Ka mängud ja silitamised peaksid käima inimese taktikepi järgi. Kui koer mõistab, et just tema seisab oma karja hierarhias kõige madalamal astmel, probleeme ei teki.

Vets meenutab, et kunagi oli Soomes üks juhtum, kus koer ründas perre sündinud imikut. Kui hakati põhjuseid välja selgitama, tuli välja, et juba enne beebi sündi oli majja toodud beebivoodi, mida koer hakkas kohe enda asemeks pidama. Kui aga beebi koju toodi, tundis koer, et talle on tekkinud konkurent.

«Iga olukord on erinev. Mõnikord ei oska inimene oma koera n-ö lugeda – ehk on koer lihtsalt väsinud või haige ja ta ei taha, et teda torgitakse. Arvestada tuleb ka tõu iseärasustega,» seletas Vets. «Koeraga on igal juhul kasulik trenni minna – seal ei õpi mitte ainult koer, vaid ka peremees.»

Järelevalve vajadus

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Helen Roosimägi ütles, et koer võib inimest tänaval rünnata mitmel põhjusel, näiteks seetõttu, et ta on ise vigastatud, haige või hirmul. Ka jooksuajal on koerad ärevamad kui muidu.

«Kui omanik on läheduses, tuleks tema käest uurida, kas koer on vaktsineeritud marutaudi vastu, sest kui seda tehtud ei ole, peaks rünnaku ohvriks sattunud inimene igaks juhuks pöörduma ennetava ravi saamiseks arsti poole,» seletas Roosimägi.

Ta tuletab inimestele meelde, et iga loom peab olema omaniku järelevalve all, vastasel juhul loetakse loom loomakaitseseaduse järgi hulkuvaks ning ta võib viia varjupaika. Seal aga tuleb omanikul looma kättesaamiseks tasuda tema püüdmiseks ja ülalpidamiseks tehtud kulutused.

Roosimägi ütleb, et kui koer ründab tänaval inimest, ei tasu selles süüdistada looma. «Looma taga tuleks alati näha omanikku, kes ei ole olnud suuteline või pole tahtnud koolitada oma koerast kaaslinlastele ohutut ja sõbralikku looma.»

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.