"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Linnatelevisioonid töötavad üle maailma! (0)
27. veebruar 2008

Kas pole nii, et kui ühe suure päevalehe kolumnist on seadnud oma eesmärgiks väljendada oma poliitilisi eelistusi soliidselt, siis peaks ta toetuma vettpidavaile argumentidele, mitte lahmima emotsionaalsete, varjamatust vihast kantud tõekaugete väidetega?

Keegi ei saa ju demokraatlikus riigis keelata ka Krister Parisel väljendamast oma ilmselt negatiivset subjektiivset hoiakut Tallinna linnavalitsuse suhtes («Kodanike rahakotist silmus», EPL, 7. veebruar). Ent arvamuskirjutis madaldub labaseks sõimuks, kaotades igasuguse usutavuse, sest faktilise tõendusmaterjali asemel peame lugema pooltõdedel või lausa teadmatusel põhinevat sõnavahtu.

Meediaalane ebakompetentsus

Jätkem siinkohal kõrvale selliste passuste kommenteerimise nagu Birma diktatuuri võrdlemine linnavalitsusega või etteheited linnatänavate auklikkuse kohta – nagu oleks need probleemid seotud vaid ühe konkreetse linnavõimuga. Küll vajab aga ümberlükkamist väide, nagu oleks midagi kummalist selles, kui linlastele pakutavad avalikud teenused seotakse linna elanikuks registreerimise kohustusega, mille tagajärjel kandub osa linnaelanike tulumaksust linna eelarvesse.

Paljudes riikides maksavad ju linnaelanikud lausa eraldi kohalikku maksu (Soomes kohati üle 20% tuludest), ja kui nad seda ei tee, ei ole neil sellest linnast loota muid hüvesid kui ehk võimalust tasuta tänavail jalutada.

Parise artikli põhidominandiks on aga meediaalasest ebakompetentsusest kantud väide, nagu tegeldaks Tallinnas millegi pretsedendituga, kui linn püüab luua oma elanike teavitamiseks kohalikku telekanalit või rendib samas linnas tegevust alustanud eradigikanalilt (Kalev Sport) saateaega. Ent mida ebaloomulikku võiks olla ühes linnatelevisioonis?

Esiteks – kui üks nii suur linn, mis hõlmab koos oma tõmbealadega ligi 50% riigi rahvastikust ja majanduspotentsiaalist, on jäetud ilma sellise tänapäeval vältimatu meediaväljundita nagu oma telekanal (pole ka raadiokanalit!), siis ta lihtsat peab otsima kodanike informeerimiseks teatud väljundeid.

Üks variant on osta hingehinna eest saateaega erakanaleilt, pealegi prime-time’i-välisel ehk vähese vaadatavusega ajal – tulistades nii eetrist sõnumeid tühjalt ka vaatajatele, kes selles linnas ei ela.

Tallinnast räägitakse vähe

Praegu ei jää linnal lihtsalt muud arukat üle, kui otsida partneriks mõnda telekanalit (näiteks Kalev Sporti), kelle toote hinna ja kvaliteedi suhe võiks olla optimaalne.
Küll jõuab kunagi kätte ka aeg, kui on jõudu rajada päris oma Tallinna TV.

Olgem ausad – avalik-õiguslikud kanalid, kes peaksid pealinna elu loomuomaselt laialdaselt kajastama, ei kõnele Tallinnast kuigi palju, ja kui kõnelevadki, siis pigem kriitilises võtmes. Tegelikult on selliste valikute olemuslikuks põhjuseks ka Eesti ringhäälingumaailma ebaloogiline areng uuel iseseisvusajal, kui 1990. aastate algul kunagised Venemaa telekanalite saatevõrgud loovutati lausa niisama kohalikele soss-seppadele, kes need hiljem hea raha eest suurtele Lääne kontsernidele maha ärisid.
Eesti Televisioon jäeti aga aastakümneteks suures rahapuuduses virelema üheainsa analoogkanaliga ning jäeti ilma reklaamituludest.

Linna-TVd eksisteerivad tegelikult üle maailma, ja ka selle nimel, et kohalikud kultuurid ei upuks meist üle uhavaisse globaliseerumise lainetesse. Sest mida kontsentreerunum on ajakirjandus, seda vähem jääb suurte ajakirjandushiidude kanalites ruumi kohalikele uudistele.

Munitsipaal-TV on lahutamatu tänapäevase kohaliku võimu sihikindlast tegutsemisest oma linna või regiooni elanike parema informeerimise ja kodanikuühiskonna toimivuse nimel.

Ent paistab, et Eestis ei taheta seda tõsiasja mõista ning isegi need harvad eraraadiod, nagu Tallinna või Tartu Kuku (endine Tartu Raadio), mis omal ajal on loodud ja saanud tegevusloa eelkõige oma linna elanike teenindamiseks, on selle funktsiooni pea täielikult minetanud. Nõnda ei jää ühel edumeelsel kohalikul võimul lihtsalt muud üle, kui ise tegutsema hakata.

Ehk alguses küll mõistetavaile tehnilistele karidele komistades, aga põhimõtteliselt ainuõiges suunas liikudes. Karavan liigub edasi, las koerad hauguvad!

Linna TVd ja linnapea saated mujal riikides

Isegi sellises pealtnäha meist nii erineva meediapoliitikaga riigis nagu USAs tegutsevad väga tugevad munitsipaal-TVd, millest ehk tuntuim on New Yorgi NycTV, mille saated võistlevad edukalt kohalike New Yorgi Emmy auhindade pärast, 2007. aasta saadete eest koguni 48 nominatsiooniga.

Linna-TVd tegutsevad ka paljudes väikestes Ameerika linnades, nagu New Havenis või Providence’is, näiteks Aurora munitsipaalne KACT-TV töötab vaid 60 000 elaniku teavitamiseks. Linna-TVdes kantakse üle nii linnavolikogu kui linnavalitsuse istungeid. Mitmed USA linnad, ka väiksemad omavalitsused, näitavad linna TV-s ka oma linnapea jutusaadet, kus linnapea on sageli ka ise saatejuht!

Linna-TVde programm on mitmekesine – tervise-, haridus- ja elustiilisaadetest talkshow’deni. Denveri linna (Denver 8) programmis võib paarikümne saate seast esile tuua saated nagu «Denveri pressiklubi» ning kultuuri-, majandus-, tudengi- ja arvamussaated, lisaks loomulikult otseülekanded nii volikogu, linnavalitsuse kui erinevate linna komiteede istungitelt.

Euroopas eksisteerib lausa Euroopa Linnatelevisioonide Assotsiatsioon (EAC-TV), kuhu kuuluvad Berliini, Barcelona, Bologna, Cardiffi, Constanţa, Liege’i, Lille’i, Moskva, Pecsi jt linnade TVd. Brüsselis on koguni kaks linna-TVd: valloonide Tele-Bruxelles ja flaamide Brussels TV.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.