"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Tallinna teenetemärkide saajad: kuidas muuta elu Tallinnas paremaks? (0)
27. veebruar 2008

21. veebruaril Tallinna raekojas peetud pidulikul üritusel sai Tallinnale osutatud eriliste teenete eest Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks linna teenetemärgi 17 inimest. Tallinna vapimärgi pälvis aga tuntud teleajakirjanik ja arvamusliider Urmas Ott. Ajaleht Pealinn küsis mitmelt teenetemärgi saanult: kuidas saaks muuta Tallinnas elu paremaks ja kuidas nad ise sellele kaasa aidata saavad.

Hardo Aasmäe,
endine linnapea ja visionäär:
Keskne teema on ikka ühistransport. Tuleb arendada rööbastransporti, viia trammirööpad Lasnamäele ja Piritale. Ise saaksin linnale nõu anda planeeringute juures ja arengukavade koostamisel.

Aleksei Turovski,
zooloog ja lektor:
Kindlasti saaks Tallinn hoolitseda, et ei ehitataks vastu loomaaia tara. Nii nagu Nõukogude ajal oli keeld, et vähemasti 200 meetrit loomaaiast ei tohi olla mingit häirivat tegevust. Mina saan teha ikka seda, mida oskan – töötada laste ja noortega.

Dmitri Demjanov,
restoranikultuuri arendaja:
Ma arvan, et hästi süüa on hea, aga väga hästi süüa on veel parem. Mina teen kõik selleks, et eestlased sööksid paremini ja tervislikumalt ning püüan kohalikku toidukultuuri tutvustada ka väljaspool Eestit.

Aarne Saluveer,
koorijuht:
Eesti Kooriühingu esimehena tooks avalikku ruumi linlaste tarbeks senisest veelgi enam head muusikat. Rahvusvaheline koorifestival «Tallinn 2009» on kindlasti üks meie muusika visiitkaarte. Toetades üle-eestilise mudilaskooride festivali MuFe toimumist, aitab linn kaasa noorte inimeste integratsioonile meie kultuuriruumis – eri rahvusest lapsed elavad festivali ajal perekondades, esinevad ja läbi ühiste hetkede tunnevad end sama riigi kodanikena.

Ljudmilla Gradova,
kultuuritegevuse edendaja:
Teed ja autoliiklus peaksid korralikumad olema. Teiseks koerad – las omanikud vaatavad, et nad nii palju lahtiselt ringi ei jookse, tihti on see ohtlik. Ka peaks jälgima, et Piritale nii palju ja suuri maju ei kerkiks.

Kalev Kallo,
omavalitsusjuht, riigikogu liige:
Tallinn saab eesmärgiks seada puhtuse ja tolmuvabaduse. Kui näiteks tehakse haljastust, tuleb jälgida, et muru oleks madalamal kui äärekivi, sest vihmaga voolab muld lihtsalt minema ja see hakkab tolmama. Teiseks – Tallinnast ja selle lähiümbrusest tuleb riigile kolmandik aktsiisist, siin asuvad riigi tähtsaimatesse sadamatesse viivad teed. Ometi ei tule riigilt rahana tagasi midagi.

Cilja Laud,
kogukondadevahelise koostöö arendaja:
Anda natuke rohkem infot mitte-eestlastele, et leevendada seda kibestumist. Apteekides võiksid olla rohtude juures venekeelsed infokirjad ja restoranides venekeelsed menüüd. Teiseks peaks arendama üritusi või näiteks väitlusklubisid, kus eesti ja vene noore saavad koos olla. Dialoog peab olema!

Ants Jakobson,
Tallinna linna infrastruktuuri projekteerija:
Teedeehitust peaks jätkama suuremas mahus. On muidugi õige, et ühistransport on eelistatud, kuid nii suurel määral, nagu linn seda hetkel soovib, jääb see unistuseks.

Tiit Padar,
Tallinna teedemajanduse arendaja:
Arvestades teekatetele äärmiselt ebasobivat talve, peaks sobivate ilmade saabudes alustama teede laialdast hoolderemonti, et võimalikult kiiresti augud likvideerida. Teiseks peaks suurendama ennetusremonti, et vähendada järgmisel talvel sellist massilist tänavate lagunemist. See liiklejatele ei meeldi, sest tänavatele tekib lahtist killustikku, kuid see on siiski parem kui praegused massilised löökaugud.

Peeter Lepp,
endine linnapea:
Tarvis on kuulata, mida linnaelanikud tahavad ja seda tehagi. Ma olen Põhja-Tallinna halduskogu liige ja selle linnaosa fänn. See on väga atraktiivne piirkond, kus on vanad tehased ja käimas väga huvitavad planeeringud.

Merike Melsas,
puuetega laste ja noorte hoolekande arendaja:
Tallinnas tahaks muuta isikliku abistaja teenuse kättesaadavaks mitte ainult liikumispuudega lastele, vaid ka raske ja sügava puudega lastele ja täiskasvanutele. Tahan anda isikliku panuse teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.

Toivo Ninnas,
merenduse ja ühiskonnaelu edendaja:
Mina tahaksin, et Tallinnas oleks tänavad heas korras ja vähem ummikuid. Selleks on vaja elanikel mõista, et ühistranspordi kasutamine on hea.
Ka ise kasutan ma, kui võimalik, trammi.
Veel sooviks, et parkides ei lõhutaks laste mänguväljakuid, et koeraomanikud koristaksid oma lemmikute järelt ja linna kerkiksid ehitused, mis moodustaksid ühtse ansambli.

Anna Levandi,
iluuisutamistreener:
Ma arvan, et Tallinn võiks hakata ehitama munit­sipaal-spordibaase.
Mina omalt poolt teen kõik selleks, et tallinlastel oleks huvi uisutamise vastu, et jäähalli peetaks meeldivaks vaba aja veetmise võimaluseks.

Mari Majass,
laste arstiabi edendaja:
Sooviksin näha seda, et inimeste omavaheline koostöö võiks olla parem, et jaguks õlatunnet ja sõbralikkust. Elu on selline, et meeskonnata ei saa läbi.

Vladimir Panov,
omavalitsustegelane:
Esimene asi on ikka teed, kuid selleks on riigi abi vaja. Suurim aktsiis, autode arv ja transiit on just Tallinnas, aga riik siinset teedeehitust ei toeta.

Maruta Varrak,
Tallinna Linnamuuseumi direktor:
Tuleb korrastada linnaruum – renoveerida hooned, parandada ja puhastada teed, panustada turvalisuse tagamisse. Koos oma muuseumi kolleegidega tegelen mina omalt poolt linna külastuskeskkonna atraktiivsemaks muutmisega (uued muuseumid, üritused, näitused).

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.