"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Õnnetus varitseb vöötrajal (0)
10. märts 2008

Tallinna äsjavalminud liiklusohutuse arengukava eesmärk on vähendada pealinna liikluses hukkunute arvu aastaks 2015 üle kahe korra: 25 inimeselt kümnele.

Tallinna äsjavalminud liiklusohutuse arengukava eesmärk on vähendada pealinna liikluses hukkunute arvu aastaks 2015 üle kahe korra: 25 inimeselt kümnele.
„Tänavu on hukkunute arv pealinna teedel võrreldes näiteks meie naaberriikide Soome ja Rootsiga kordades suurem,” märkis abilinnapea Jaanus Mutli. Näiteks mullu hukkus Tallinna liikluses 25 inimest, Helsingis 13 ja Stockholmis veel vähem – seitse. „Seega Rootsi pealinnas sai liikluses surma elanike arvu kohta enam kui kuus korda vähem inimesi,” nendib Mutli olukorra tõsidust. Saja tuhande elaniku kohta oli hukkunuid Tallinnas keskmiselt 5,5, Stockholmis 0,89 ja Helsingis 2,3.
Samas on Tallinna liikluses näha ka positiivseid arenguid. 2004. aastast on liikluses viga saanud laste arv vähenenud peaaegu kaks korda, möödunud aastal 143-lt 77-le. Viimasel kahel aastal pole õnneks pealinna liikluses elu kaotanud ühtegi last.
Kui liikluses vigastusi saanud linlaste üldarv on kahe aastaga oluliselt vähenenud, siis samas on suur probleem õnnetused jalakäijatega. Umbes pooltel juhtudel on auto inimesele otsa sõitnud just nimelt sebral. „Õnnetused toimuvad just sellistel pikkadel, ilma ohutusaar­te ja foorideta ülekäiguradadel,” nendib Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo.
Ka pereema Alla Pressmanni sõnul sõideti tema tütardele otsa just vöötrajal ning seda päisel päeval ja valgel suveajal. „Ületasin mehe ja kahe tütrega Vineeri peatuse juures Pärnu maanteed. Nähes, et üks auto andis meile teed, asus vanem, viieteistaastane tütar kõige ees teed ületama, noorem tütar tema järel,” meenutas Pressmann. „Ootamatult aga kihutas sõiduki varjust järgmisest sõidureast teine auto tütardele otsa. Noorem sai õnneks ainult löögi, vanem aga lendas üle autokatuse ja sai ajupõrutuse. Laste jalad ja seljad olid üleni klaasikildudest vigastatud.”
Tallinna liiklusohutuse kava seab seetõttu sihiks iga aastaga muuta minimaalselt kümme ohtlikku sebrat mitme ümberehitusega ohutumaks. Selleks tuleb ehitada sebradele ohutussaared, sekundilugejad, foorid, teepiirded jms. Linn tahab selleks igal aastal kulutada vähemalt kümme miljonit krooni.
Õnnetused jalakäijatega on peale sebrade koondunud ka ristmikele ja ühissõidukite peatustesse, kus inimesed tormavad bussi või trammi peale.
„Peamine jalakäijate õnnetusse sattumise põhjus on kiirustamine,” nendib ka Põhja Politseiperfektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp. „Lapsed aga jooksevad sageli ootamatult sõiduteele väljaspool reguleerimata ülekäigurada.”
Liiklusõnnetused moodustavad Eestis 15–24aastaste noorte surmapõhjuste seas üldse olulise osa: noorte meeste hulgas kuni viiendiku ja naiste puhul koguni kolmandiku.
Tallinna 21. kooli 1.–6. klassi de õppejuhataja Valentina Taliaru hinnangul annab olukorda parandada liikluskampaaniatega, nagu need toimuvad näiteks kooliaasta alguses. „Rohkem võiks olla nii kampaaniaid kui ka liikluspolitseinikke koolide ümbruses,” leiab Taliaru. Kampaaniate ajal on väga turvaline, aga pärast läheb kõik jälle endistesse rööbastesse.”
Harrys Puusepa kinnitusel laste ohutuse tagamiseks politseinike tähelepanust üksnes ei piisa. „Ohud varitsevad lapsi kõikjal, kus on sõidukeid liikumas,” seletas Puusepp. Selleks peavad nii kodu kui ka kool andma õigeid juhiseid. Ent pahatihti kuulevad politseinikud just lastelt, et nende vanemad on hooletud: ületavad punase tulega sõiduteed ja n-ö „varastavad” autoga fooritulesid.”
Peamine liiklusõnnetuste suure arvu põhjustaja on ka pealinna liigne autostumine, kaheteistkümne aastaga on pealinna liiklusesse lisandunud kolmandiku võrra enam sõidukeid.
Ka liikluskoormus Tallinna piiril on kümnendiga ligi kaks ja pool korda kasvanud, sest suur osa eluasemeid asub linnast väljas. Nendesse elurajoonidesse ei liigu enamasti ka ühissõidukid. Kõik see tähendab, et inimesed veedavad autodega liikluses üha suurema aja ning kasvanud on oht õnnetusse sattuda.
Selleks et täita rahvuslikus liiklusohutusprogrammis püstitatud eesmärke, tuleb Tallinna liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähendada 2010. aastaks 15-le ja 2015. aastaks kümnele. Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo usub, et see on võimalik. „Põhjanaabrite kogemus on näidanud, et liiklusõnnetused pole paratamatus,” leiab ta.
Tallinna linna liiklusohutuse arengukava paneb paika liiklusohutuse põhilised suunad. Praegu kestab kava avalik arutelu, mille ajal saavad kõik linnakodanikud sellega Tallinna kodulehel tutvuda ning oma arvamust avaldada.

Vähem viga saanud lapsi, palju õnnetusi sebradel
•Alates 2004. aastast on pealinna liikluses viga saanud 0–14aastaste laste arv vähenenud 143-lt 77-le mullu. Jalakäijate õnnetustest moodustasid lapsed alla 40%. Sagedamini sattusid auto ette 9- ja 15-17aastased jalakäijad.
•Earühmiti hukkus mullu Tallinna liikluses kõige rohkem 60aastaseid ja vanemaid inimesi.
•44,1% kõigist jalakäijatega toimunud õnnetustest juhtuvad ülekäigurajal, ohtlikumad neist asuvad Sõle tänaval, Pirita teel, Linnamäe teel ja Gonsiori tänaval.
•Mullu juhtus foorideta sebral 16 liiklusõnnetust 17 kannatanuga, fooridega ülekäigurajal toimus aga 9 õnnetust 10 kannatanuga. Kolmes õnnetuses ületasid jalakäijad teed keelava fooritulega. 20 õnnetust juhtus tee ületamisel selleks mitte ette nähtud kohas.

Liiklusõnnetuste vähendamise kava
• Igal aastal teha vähemalt kümme täna ohtlikku ülekäigurada turvaliseks ohutussaare ja piirete ehitamisega.
• Lasteaedade, koolide ümbruse ja õuealade liikluse rahustamine. Kehtestada üldine kiiruspiirang 40 km/h kesklinnas.
• Massiüritustel alkomeetrid kättesaadavaks.
• Analüüsida süvitsi nii eriti raskete tagajärgedega õnnetusi kui ka piirkondi, kuhu liiklusõnnetused koonduvad. Tugev liiklusharidus igasse kooli, õpilastele kohalikest oludest lähtuvad õppekavad.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.