“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Väikelapse käsi sai ujulas rängalt viga (0)
10. märts 2008

Kaheaastase väikelapse Artši käsi sai Tallinna Kalev SPA-s viibides nii rängalt viga, et tema ema soovib ujulalt valuraha. Enamik pealinna ujulaid paraku õnnetusjuhtumeid ei kindlusta.

Kaheaastase väikelapse Artši käsi sai Tallinna Kalev SPA-s viibides nii rängalt viga, et tema ema soovib ujulalt valuraha. Enamik pealinna ujulaid paraku õnnetusjuhtumeid ei kindlusta.
Artši õpib parasjagu rääkima. Ja varsti õpib arvutama ka, esialgu mõistagi näppudel – neid on aga poisil nüüdsest vaid üheksa ja pool, sest Kalevi veekeskuses lõikas riietusruumi uks 25. novembril Artši parema käe pöidlast pool maha.
Lapse ema Tamara rääkis, et kuivatas riietusruumis koos tütrega parasjagu juukseid, kui samas ringi lipanud pisipoeg äkki kõva häälega nutma puhkes. „Verd purskas ning esialgu ei saanud arugi, kas tal on üldse sõrm alles,” meenutab ema, kes mõistis kohe, et juhtunud on väga ränk õnnetus. „Kiirabi tuli õnneks ruttu ning haiglas tehtud pilt näitas, et uks „hammustas küljest” pool sõrme ja ka tükikese luust,” rääkis Tamara.
Operatsioonil tehti kokku kaksteist õmblust. Täna ei julge arstid veel ennustada, kas sõrme tundlikkus enam taastub ja veresooned normaalselt tööle hakkavad. Vaid ühes on meedikud kindlad: sõrme normaalse välimuse taastamiseks on vaja aja jooksul teha rohkem kui üks plastiline operatsioon.


Otsuse ootel

Tänaseks taotleb Artši ema Kalev SPA-lt valuraha lapse operatsioonide tarbeks, samuti palus ta ujulal vahetada välja ohtlik uks.
Veekeskuse direktor Eveli Männikust tunnistas ajalehele Pealinn, et sai Artšiga juhtunust teada alles poisi ema kirjast – sündmuse tunnistajaks olnud valvur ega esmaabi andnud parameedik polnud sellest ülemustele teatanud.
Tänaseks on ka lapselt pool näppu röövinud uks välja vahetatud. Ohtlikuks muutus uks aga seetõttu, et ta oli tol hetkel lõhutud.
Männikust rääkis ka, et seni on kõik Kalev SPA kannatanud kompensatsiooni saanud ja kindlasti saab seda ka nii ränga trauma puhul, nagu juhtus väikese Artšiga.
„Meil on viis-kuus tõsist traumat aastas ja arvestades, et teenindame iga päev umbes 1200 külastajat, ei olegi seda palju,” rääkis Männikust. Sagedasemad on tema sõnul kriimustused, haavad ja luumurrud.
2006. aasta kevadel tekitas Kalev SPA-s probleeme toona värskelt avatud must veetoru, kus sai ühe kuuga järgemööda kannatada rohkem kui 20 inimest.

Ujulad on kindlustamata
Ajaleht Pealinn helistas mitmesse Tallinna ujulasse ja selgus, et erinevalt Kalev SPA-st puudub enamikul neist õnnetusjuhtumite korral kindlustus.
„Tublidel inimestel on tehtud elukindlustus, mis katab ka spordiasutustes juhtunud õnnetused,” märkis Nõmme ujula direktor Mare Vierland.
Õnnetused juhtuvad tema sõnul sageli seetõttu, et inimesed ei tunne oma tervislikku seisundit. Eelkõige käib ujuladirektori kinnitusel jutt just vanuritest ja 20. eluaastates noortest. „Inimesed tulevad ujuma, annavad oma kehale koormust, ise on sealjuures söömata ning välja puhkamata ja siis hakkab neil halb,” seletas Vierland. Aeg-ajalt tuleb tema sõnul isegi kiirabi välja kutsuda.
Tallinna perearstide seltsi juhatuse liige Vanda Kristjan hoiatab seevastu kukkumisohu eest. „Tihti on basseinide ääres põrandapinnad märjad ja libedad, seetõttu tuleks vältida jooksmist ja kiirustamist, sest kukkudes võib saada tõsise trauma,” hoiatas ta.
Probleemid, mis võivad veel basseinides tekkida, on perearsti sõnul seotud eeskätt nahaga – sagedasemad on seenhaigused ja ülitundlikkus basseiniveele. „Enne basseini minekut oleks õige ennast nahale sobivate pesuvahenditega pesta, pärast basseinis käimist aga peaks hoolikalt nahka loputama ja kreemitama,” soovitab Kristjan.
Ujuma minnes peaksid tema sõnul kindlasti jalas olema korralikud jalatsid, mis aitavad kaitsta nii jala nahka kui ka vältida libisemisohtu.

Uued ujulad:
•Ujulaid kerkib linna lähiaastatel veelgi. Tallinna linna kaasabil valmib selle aasta novembris Audentese ujula.
•Detailplaneering on kinnitatud ka Sõle ujula ja spordikompleksi ehitamiseks, mis esialgsete plaanide kohaselt peaksid valmima 2009.–2010. aastal.
•Detailplaneeringu algatused on tehtud veel jalgpalliklubi TVMK ja Kuristiku koolile ujulaga spordikompleksi arendamiseks.

Vesi Tallinna ujulates
Ligi pooled Tallinna ujulatest mullu võetud veeproovidest ei vastanud keemiliste näitajate poolest nõuetele.
• Tallinna tervisekaitsetalituse direktori asetäitja Kai Raska sõnul võeti Tallinna ujulatest möödunud aasta jooksul järelevalve käigus 60 veeproovi, millest keemiliste näitajate osas ei vastanud nõuetele ligi pooled (31) ja mikrobioloogiliste näitajate osas neljandik (15). Jääkkloori sisaldus ületas normi kaheksal juhul ja jäi alla normi 23 juhul.
• Raska väitel oli ujulates peamine puudus vee ebastabiilne kvaliteet, lisaks tugev kloorilõhn ja riietus- ning duširuumide halb hügieeniline olukord.
• Terviskaitsetalituse hinnangul linna ujulatest võetud analüüside näidud siiski aasta-aastalt paranevad. Tallinnas on tervisekaitse järelevalve all 47 ujulat, neist 25 on üldkasutatavat.
• Basseinide arv linnas on 62

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.