Tallinn kannab pidevalt hoolt selle eest, et koolide III klasside õpilased läbiksid 24tunnise kohustusliku ujumiskursuse. Tallinnas saab tänavu tasuta ujumisõpet 3118 last. Linn maksab selle eest 1 590 000 krooni, kultuuriministeerium omalt poolt eraldab Tallinnale ujumise algõpetuse jaoks 725 000 krooni.

Tallinn kannab pidevalt hoolt selle eest, et koolide III klasside õpilased läbiksid 24tunnise kohustusliku ujumiskursuse.
Tallinnas saab tänavu tasuta ujumisõpet 3118 last. Linn maksab selle eest 1 590 000 krooni, kultuuriministeerium omalt poolt eraldab Tallinnale ujumise algõpetuse jaoks 725 000 krooni.
Järveotsa Gümnaasiumi spordiklubi ujumistreener Siiri Põlluveer peab 24tunnist kohustuslikku ujumise algõpet väga vajalikuks. “Algõppe treeneritel on välja töötatud kindel ja tõhus metoodika ja nad teevad oma tööd tõesti hästi,” kiidab Põlluveer. “Kui laps on terve ja käib tundides kohal, saab ta ujumise selgeks.”
Treeneri sõnul muutub ujumine linlaste seas aasta-aastalt aina populaarsemaks. Suurt rolli mängib siin kindlasti see, et basseine on juurde tekkinud ja tingimused paremad. Järveotsa spordiklubis käib praegu ujumas rohkem kui 130 last.
“Alguses õpivad lapsed ujumist väga hea meelega, aga siis, kui trennid muutuvad pingelisemaks, kaovad paljud ära,” ütleb Põlluveer.
Tallinna Haridusameti koolivälise töö osakonna juhataja Andres Vakra usub samuti, et hädavajalike oskuste õpetamiseks on 24 tundi piisav. “Kõige tähtsam on, et laps vett ei kardaks ning suudaks omal jõul veepinnal püsida. Ja kui ta suudab veel 25 meetrit ujuda ka, siis on eesmärk täidetud,” kõneleb Vakra.
Tema sõnul on Tallinn alati hoolitsenud selle eest, et ujumise algõpe oleks pealinna lastele kindlustatud. “Isegi raskematel aegadel, kui paljud ujulad suleti, tagasime me linnas ujumisõppe jätkamise,” ütleb Vakra.
Tallinna kolmandate klasside õpilastele antakse ujumise algõpetust Lasnamäe Gümnaasiumi, Tallinna Laagna Gümnaasiumi, Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli, Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi, Tallinna Arte Gümnaasiumi, Tallinna Saksa Gümnaasiumi, Tallinna 21. Kooli, Tallinna Inglise Kolledži, Merivälja Kooli, MTÜ Maardu Ujumisklubi ja Pirita Purjespordikeskuse ujulates.
Ujulat omava kooli toetamise aluseks on kolmandate klasside õpilaste arv.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen märkis, et toetust võib kasutada ujulate üürimiseks, ekspluatatsioonikulude kompenseerimiseks ning ujumise algõpetuse treenerite ja instruktorite töö kompenseerimiseks ja ujumise algõpetuse täienduskoolituse korraldamiseks.

***

Ujumisoskamatuse hind on ränk
Igal talvel tuleb eestlastel leinata keskmiselt viit vette jäänud last. Viimase kümne aasta statistiliste andmete põhjal upub Eestis iga 100 000 elaniku kohta 10,5 inimest. Näiteks Soomes ja Rootsis on see arv kaks korda väiksem.
Statistikaameti andmetel uppus Eestis 2005. aastal 59 inimest, nende seas neli last. 2006. aastal uppus 72 inimest, sealhulgas 12 last.