"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Džunglielanikud jõuavad üha ­rohkematesse kodudesse (0)
17. märts 2008

On täiesti võimalik, et paarikümne aasta pärast roomavad mööda Stroomi randa kümned kilpkonnad… Seda muidugi juhul, kui kliima ei külmene ning tallinlased oma lemmikloomadest rohkem hoolima ei hakka.

On täiesti võimalik, et paarikümne aasta pärast roomavad mööda Stroomi randa kümned kilpkonnad… Seda muidugi juhul, kui kliima ei külmene ning tallinlased oma lemmikloomadest rohkem hoolima ei hakka.
Viimasel ajal on Eesti ja sealhulgas Tallinna elanikud hakanud pidama järjest eksootilisemaid lemmikloomi, selgus Eesti Loomakaitse Seltsi hiljutisest küsitlusest.
“Kodudes leidub nii suuri troopilisi ämblikke kui armsaid pärdikuid,” lausub loomakaitsja Kadri Võral. “Lindudest on eelistatuimad sellised papagoid, kes võivad kõnelema õppida. Palju peetakse ka mürgituid madusid ning nii vee- kui ka kõrbekilpkonni.
Enamasti saabuvad eksootilised loomad Eestisse seaduslikke teid pidi, elusat salakaupa avastatakse piiril väga harva.
Ega Eesti lemmikloomapoodides olegi eriti palju eksootilisi loomi müügil. Pärast Schengeni süsteemiga ühinemist käiaksegi neid ostmas pigem Riiast, kus valik on suurem ja hinnad madalamad.
Samas ei ole uutel omanikel tingimata teadmisi, kuidas võõrsilt pärit lemmikut hooldada ning pahatihti neist ka pärast esimest vaimustust lausa loobutakse.
“Eesti jõgedesse visatakse igal aastal kümneid kilpkonni. Tõenäosus, et nad võivad meie pehme talve üle elada ning hakata siinset loodust kahjustama, kasvab iga aastaga,” lausub Võral. Ka loomaarstid tunnistavad, et kuigi eksootilisi loomi on vähem kui tavapäraseid lemmikuid, tuleb neid ravida üsna sageli.
Tatari tänava loomakliiniku arsti Andrus Joosti sõnade kohaselt on kõige sagedasemad valedest pidamisoludest tingitud nahapõletikud, seenhaigused, parasiidid, ainevahetushäired, neerupuudulikkus… Kui akvaarium või terraarium on ebasobiva kujuga, võib loom saada trauma. Veterinaar Igor Zaborodski aga imestab, kuidas on võimalik, et nii paljud inimesed eksootilisi loomi pidades vigu teevad – kogu hädavajaliku teabe leiaksid nad ju isegi internetist.
Üllar Rammul Tallinna loomaaiast meenutab aga, et paljud alguses imetillukesed loomad – näiteks punakõrv-ilukilpkonnad – kasvavad hiljem päris võimsaks. Inimesed, kes seda ette näinud pole, ei suuda oma lemmikule sobivaid elamistingimusi kindlustada. Loota, et kui kilpkonnale vähem süüa anda ja teda kitsas akvaariumis pidada, siis ta ei kasva, ei ole õigustatud – see on vaid loomapiinamine.
Sageli tuleb ette ka olukordi, kus eksootilise looma haigust märgatakse ning arsti juurde minnakse alles siis, kui on juba väga hilja.
Loomaaed ei võta haigeid eksootilisi ega ka tavalisi loomi ravimiseks vastu, sest kardetakse nakkushaigusi.

***

Jälgi oma haruldust:
Kilpkonn
Nohu annab märku külmetusest, mis võib ilma ravita kiiresti muutuda kopsupõletikuks.
Kui kilpkonn hoiab vees ühte külge teisest kõrgemal, on ta haige.
Vale toitmise korral võib kilpkonna kilp pehmeneda, jäsemed kangestuda ning närimislihased paralüseeruda.

Iguaan
Kui iguaan on päevad läbi loid ega liigu, on ta tõenäoliselt haige. Kui iguaan hõõrub koonu, on terraariumis tõenäoliselt vale temperatuur, valgustus või õhuniiskus.

Madu
Kui madu aevastab, on ta haige. Hingamissüsteem ongi madude kõige õrnem koht. Kui niisugused märgid juba ilmnesid, on lootust paranemiseks vähe.

Lind
Haige lind muutub väga vaikseks, istub puuri põhjas, peidab pead tiiva alla ning võib eneselt sulgi välja katkuda. Lind võib oksendada või teisiti lõhnata, tal kaob isu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.