"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Ajalugu võib ka ühendada (0)
31. märts 2008

Kui pealinna muulaste jaoks on Tallinn rahulik ja parajalt õdus linn, siis eestlased näevad Tallinna rohkem rahutu suurlinnana, selgub Faktum & Ariko veebruarikuu küsitlusest. Küsitluse tulemusi räägib lahti politoloog Anu Toots.
Viimase aasta jooksul on sageli räägitud sellest, kui erinevalt mõistavad inimesed ajalugu, mida nad peavad seal tunnustust ja mida hukkamõistu väärivaks. Märtsikuine Faktum & Ariko küsitlus tallinlaste seas näitas, et meedia pakutav ajalookuvand on väga ühekülgne ja politiseeritud. Rahva jaoks on ajalool palju laiem ning eeskätt kultuuriline väärtus. Üksmeelselt peetakse vanalinna Tallinna peamiseks vaatamisväärsuseks ja ajaloolisust linna suurimaks plussiks. Üldse väärivad rahva meelest vaatamist ikka iidsed, sajanditevanused hooned ja ansamblid, nagu Kadriorg, Toompea, Raekoja plats. Ausambaid ja monumente nimetas Tallinna väärtustena vaid 2% küsitletutest, pronkssõdurit mainis olulise vaatamisväärsusena ainult kuus vastajat viiesajast.
Uued sümbolid juurduvad visalt ning neli aastat tagasi tehtud küsitlusega võrreldes pole Tallinna vaatamisväärsuste pingerida kuigi palju muutunud. Muuseas polnud pronkssõdurit 2003. aastal mainitudki. Kumu on saanud tuntuks küll eestlaste hulgas, ent vene keelt kõnelevatest tallinlastest peab seda linna tähtsaks vaatamisväärsuseks ainult 2% (eestlaste 13% vastu).
Lisaks arhitektuurimälestistele ja -ansamblitele peavad tallinlased väärtuslikeks ka mitmeid omadusi, mida kodulinn endas kätkeb. Siin lähevad vastajate arvamused aga rohkem lahku. Ühed kiidavad Tallinna puhtust ja head ühistransporti, teiste meelest on siin viletsad teed ja halb liiklus. Ühtedele näib Tallinn mugava ja rahulikuna, kuid teistele hoopis suurena, kus on palju elanikke ja tihe ehitustegevus. Vaid ajaloolisust nimetas enam kui 10% vastajaist Tallinna olulise väärtusena, ülejäänud juhtudel oli ühe ja sama väärtuse toetajaid 2–5%, sageli veelgi vähem. Tervikuna näivad naised Tallinna hindavat meestest mõnevõrra optimistlikumalt, mainides sagedamini selle ilu, rohelust, mugavust, muuseumide ja teatrite olemasolu.

Noored peavad end eurooplaseks
Kuna naised on agaramad poeskäijad, siis leiab ka kaubanduslikkus Tallinna väärtusena naiste hulgas enamat mainimist. Positiivne suhtumine linna kui elukeskkonda mõjutab ka seda, et naiste hulgas on neid, kes peavad end eeskätt tallinlaseks, rohkem kui meeste hulgas. Meestest peab 50% end kõigepealt eestimaalaseks ja 30% tallinlaseks, naiste hulgas leiavad need kaks identiteedikategooriat kumbki võrdse 40%lise toetuse.
Omapärased vahed ilmnesid eestlaste ja venelaste kujutluses kodulinnast. Eestlaste hulgas on vaid 0,7% neid, kes peavad Tallinna rahulikuks linnaks, venelastest mainib seda linnale omase väärtusena aga koguni 9%. Analoogselt on eestlaste hulgas vähem neid, kelle jaoks on Tallinn mõnusalt kompaktne, ent rohkem neid, kelle meelest on see suur. Kui tegemist oleks üle-eestilise küsitlusega, olnuks need erinevused ilmselt veelgi suuremad. Venelastest peab end eeskätt tallinlaseks 57% ja eeskätt eestimaalaseks vaid 15%. Ka seotust oma linnaosaga tunnetavad venelased eestlastest tugevamalt.
Lisaks rahvusele on identiteeditunnetus seotud vastaja vanusega. Üle 60aastaste inimeste jaoks on tähtsam vahetu koduümbrus kas linnaosa või veelgi väiksema piirkonna näol, 15–18aastastele on aga tähtis tunda end eurooplasena. Nii peab selleealistest noortest end kõigepealt eurooplaseks 25%, oma linnaosa elanikuks aga ainult 4%. Vanuse suurenedes seotus Euroopaga väheneb, näiteks peab keskealistest tallinlastest euroopa identiteeti enda jaoks esmatähtsaks vaid kümnendik. Enda tunnetamisele eestimaalase või tallinlasena vastaja vanus märgatavat mõju ei avalda – eeskätt eestimaalaseks peab end umbes 40%, eeskätt tallinlaseks aga umbes 35% vastajaist kõigis vanuserühmades.
Vanus, rahvus ja ühes kohas elamise aeg aitavad meil mõista, miks linnaosade lõikes on identiteedi-eelistused erinevad. Nõmmel, kus on rohkem eakaid, mitmendat põlve seal elavaid inimesi, on ka rohkem neid, kes nimetavad end esmajoones nõmmekaks – 20% selle piirkonna elanikest. Pirital, kuhu alles viimastel aastatel palju uut rahvast on lisandunud, peab vaid 6% end oma linnaosa elanikuks. Sellest märksa tugevam on Eesti identiteet – 67% Pirita elanikest peab end kõigepealt eestimaalaseks.

Mitmekesine linn
Kuigi “mägede” isikupäratust sageli kritiseeritakse, tunnevad paljud Haabersti ja Lasnamäe elanikud end just sinna kuuluvat – 10% neist tunnevad end pigem oma linnaosa kui Tallinna, Eesti või Euroopa elanikuna. Kõige vähem omab lähiümbrus tähtsust Kesklinna elanikele, kes tunnetavad end märksa rohkem tallinlase kui oma linnaosa elanikuna.
Tervikuna jätab linlaste väärtuste ja kuuluvustunde uurimine mulje Tallinnast kui mitmekesisest linnast, mida mõned olulised ühisväärtused kindlalt koos hoiavad. Euroopa Liidu deviis “Ühinenud mitmekesisuses” sobiks suurepäraselt ka Eesti pealinna lipukirjaks.

 

———–

Tallinna Tehnikaülikooli majandussotsioloogia professor Marje Pavelson:
Suur osa eestlasi on lähiajal Tallinnasse maalt elama tulnud. Samas venelasi on väga vähe Tallinna juurde tulnud. Kes räägib, et Tallinn on suur linn? Ma arvan, et ikka need, kes ei ole põlised tallinlased. Põliseid tallinlasi on alati väga vähe olnud.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.