"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Pensionäridel ei suurene maamaks sentigi! (0)
31. märts 2008

SL Õhtulehes kurtis eelmine nädal pensionär Aleksander Roog, kui ebaõiglane on tema postkasti tulnud 27 000 kroonine maamaksu nõue. Tegelikult ei maksa ei too härra ega ükski teine pensionär tänavu maamaksu sentigi rohkem kui mullu. 27 000 kroonise maamaksuga Tallinna pensionär peab tegelikult maksu tasuma kokku vaid veidi üle 2000 krooni. Lisaks võimaldab linn pensionäridel saada esmakordselt hüvitise juba ette kätte.

SL Õhtulehes kurtis eelmine nädal pensionär Aleksander Roog, kui ebaõiglane on tema postkasti tulnud 27 000 kroonine maamaksu nõue. Tegelikult ei maksa ei too härra ega ükski teine pensionär tänavu maamaksu sentigi rohkem kui mullu. 27 000 kroonise maamaksuga Tallinna pensionär peab tegelikult maksu tasuma kokku vaid veidi üle 2000 krooni. Lisaks võimaldab linn pensionäridel saada esmakordselt hüvitise juba ette kätte.
Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks pensionäridele maamaksu tõusu hüvitamise korra, mille kohaselt võivad pensionärid saada hüvitise kätte juba enne maamaksu täies ulatuses tasumist.
Erinevalt mullusest korrast ei oota linn hüvitamisega aasta lõpuni, vaid pensionäridel on võimalik taotlus esitada juba hiljemalt 17. aprillil, kui volikogu on võtnud vastu vastava otsuse. Kui volikogu jõuab uue hüvitamise korra seadustada veel varem, annab linn sellest meediakanalite kaudu kiirelt teada. Hüvituse saamiseks peavad inimesed kirjutama avalduse Tallinna Maa-ametile, kes maksab hüvitise välja 30 päeva jooksul pärast avalduse saamist.
Tänavu on maamaks kerkinud 10 linnas ja 44 vallas. Meedias on püütud maa maksustamise ühtlustamist Tallinnas muude Eesti linnade ja valdade maksutasemetega näidata valusa löögina pensionäride rahakotile.
“Tegelikkuses on aga nii, et nendel eakatel, kellel on õigus saada hüvitust, kulutused võrreldes viimaste aastatega ei suurene,” lausub abilinnapea Eha Võrk.


Tallinna maamaks oli ebanormaalselt madal

Tallinna 2008.–2011. aasta eelarvestrateegiasse on maamaksust laekuvate tulude oluline kasv sisse planeeritud teadmisel, et maa korraline hindamine tehakse riigi poolt hiljemalt 2008. aastal, kuna kinnisvara hinnad on võrreldes 2001. aastaga kerkinud umbes 10 korda.
Samas pole riik vastupidiselt esialgselt lubatule maad uuesti hinnanud, seega kerkis päevakorda vajadus korrigeerida maa maksustamishinna määra.
Samas kehtis ka lausa absurdne olukord, kus Tallinna lähivaldade elanikud maksid mitu korda kõrgemat maamaksu kui tallinlased.
Näiteks kui Tallinnas kehtis mullu veel 0,6% maksumäär, oli see muu Eestiga võrreldes enam kui kolm korda madalam. Veel enam – kõigi 241 omavalitsuse hulgas oli see suuruselt tagantpoolt kolmas! See tekitas absurdse olukorra, kus näiteks Harku valda kuuluvas Tabasalus (maamaksumäär Eesti maksimaalne ehk 2,5%) maksis elanik mullu maamaksu 2700 krooni aastas, tema kõrval Kakumäel elav tallinlane pidi aga mullu sama suure krundi pealt maksu tasuma vaid 1440 krooni ehk üle 1200 krooni vähem!


Ühiskanalisatsiooni nõuab valitsus

Maamaksu korrigeerimisest laekuvat raha kasutab linn ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks, eelkõige eramajaderohketes piirkondades Nõmmel, Pirital ja Kristiines, kuna aastaks 2011 peavad kõik Eesti suuremad asumid olema Euroopa Liidu nõudel varustatud ühiskanalisatsiooniga. Idee on õige ja hea, kuid valitsus on Euroopa Liidu nõudeid heaks kiites jätnud tähelepanuta olulise aspekti: mille arvelt vastavad ressursid peavad tulema?
Lähtuvalt eespool kirjeldatud poliitikast on Tallinna linn pandud sundseisu, kus linn on vaja kanaliseerida, kuid otseselt selleks ressursse ei ole eraldatud. Samas sundseisus kui Tallinn oli 54 omavalitsust, kes pidid maamaksumäära tõstma.
Samas on omavalitsusel võimalus ka maamaksumäära alandada, kui riik kehtestab pärast korralist hindamist uued maahinnad, mille tulemusena maa maksustamishind oluliselt suureneb. Tallinnas rakendati määra alandamist 2002. aastal pärast maa korralist hindamist 1,2%–0,6%ni.

————

Maamaks tõusis tänavu 54 omavalitsuses
• Tänavu on maamaks kerkinud 10 linnas ja 44 vallas.
• Harju maakonna omavalitsuste ühtsete maksumäärade aritmeetiline keskmine on 2008. aastal 1,89%, seega on Tallinna uus 1,5 % line maamaksumäär lähivaldade omast madalam, maa hind aga naabritega samas hinnaklassis.
• 2,5 %ni ehk riigi lubatud maksimaalmäärani tõstsid tänavu oma maamaksu näiteks Kohtla-Järve ja Mustvee linn, samuti Lihula vald osas tsoonides. Kõik maamaksu määrad on juba aastaid laes ehk lubatud ülempiiril olnud Toila, Vihula, Mõniste, Roosna-Alliku ja Suure-Jaani vallas ning Harku ja Viimsi valla osas tsoonides.
• Omavalitsuste maksumäärasid: Harku vald 1–2,5%, Keila vald 2%, Saku vald 1,7%, Kiili vald 1,9%, Jõelähtme vald 0,7–2,5%, Maardu 1,9–2,5% ja Viimsi vald 1–2,5%. Rakvere 1,5%, Keila 2%, Kuressaare 1,5%, Kärdla 2%, Valga 1,7%.

————–

Tulumaksu alandamine ei abista 
Reformierakonna juhitava valitsuse trumpkaart – tulumaksu koorma vähendamine – on enamikule rahvast jäänud märkamata. Tulumaksumäära alandamise mõju toimetulekule peab oluliseks 5%, maksuvaba miinimumi tõstmist aga ainult 3%.
Sellised tulemused ilmnesid Faktum & Ariko jaanuaris tehtud küsitlusest, millest selgus seevastu, et linlaste rahakoti pihta löövad valusalt toidukaupade ja bensiini hinnatõus.  Valitsus tõstis mullu paljusid aktsiisimäärasid (kütuseaktsiis), mis toovad riigieelarvesse 5 miljardit krooni.
Hinnatõus on oluliselt mõjutanud 56% enam kui 9000 krooni pereliikme kohta kätte saavatest peredest, kuni 3000kroonise netosissetulekuga peredes 88% küsitletuist.

—————

Kuidas taotleda maamaksu tõusu hüvitamise toetust?
1.Maksu- ja Tolliamet on pensionärile saatnud maksuteate, milles on maamaksu esimese osa maksetähtajaks märgitud 15. aprill (maamaksu on võimalik maksta kolmes osas: 15. aprill, 15. juuli ja 15. oktoober).
Esimene osamakse (ehk kolmandik maksust) tuleb kindlasti ära maksta tähtajaks, et isik ei jääks võlglaseks ja ei tekiks viivist.
2.Pensionär esitab pärast volikogus määruse vastuvõtmist Tallinna Maa-ametile maamaksu tõusu hüvitamiseks avalduse, avalduse vorm on kättesaadav Tallinna kodulehel, linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7) ja linnaosavalitsustes.
3.Maamaksu tõusu hüvitamise toetust on õigus saada isikutel, kes saavad ka maamaksuvabastust kuni 700 krooni ulatuses ning kelle 2008. aastaks määratud maamaks ületab 2001. aastaks määratud maamaksu.
Tallinna Maa-amet kontrollib esitatud avalduse vastavust hüvitise saamise tingimustele ja kannab hüvitise summa taotleja pangakontole või maksab välja sularahas üldjuhul 30 päeva jooksul pärast avalduse registreerimist.
4.Hüvitise taotlejale makstakse hüvitis kohe välja täies ulatuses sõltumata sellest, kas ta tasub Maksu- ja Tolliameti poolt määratud maamaksu summa korraga või maksuteates näidatud osade kaupa.
5.Maamaksu tõusu hüvitamise avaldust saab esitada Tallinna Maa-ametile kuni 15. novembrini kas posti teel (Tallinna Maa-amet, 10146 Tallinn, Vabaduse väljak 10), linnaosavalitsuste kaudu või linna teenindussaalis (Vabaduse väljak 7). Avaldus on võimalik välja printida Tallinna kodulehel www.tallinn.ee
6.Täiendavat informatsiooni maamaksu tõusu hüvitamise kohta saab Tallinna Maa-ametist tel 640 4454 või Tallinna Linnakantselei teenindusbüroost.
Hüvitise saamise eeltingimuseks olevat maamaksuvabastust kuni 700 krooni ulatuses saab taotleda Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensionisaaja, kelle kasutuses oleva ja Tallinna haldusterritooriumil asuva elamumaa sihtotstarbega maatükk või selle mõtteline osa on suurem kui 200 m² ning maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.
Kui isiku kasutuses on mitu elamumaa sihtotstarbega maatükki, on tal õigus taotleda maksuvabastust ainult ühele neist maatükkidest.
Juba eelmisel aastal maamaksuvabastust saanud inimesed ei pea vabastuse saamiseks toetuse taotlemiseks avaldust linnale esitama, seda peavad tegema vaid nn esmakordsed taotlejad. Neil on aega vastav taotlus Tallinna Maa-ametile hiljemalt 15. juuniks.

————–

Kanaliseerimiseks kulub üle 300 miljoni

Kas te kujutate ette, et Tallinnas on 21. sajandil tuhandeid peresid, kelle reovesi ei lähe ühiskanalisatsiooni, vaid imbub sageli vanadest kogumiskaevudest otse pealinna mererandadesse ja ohustab põhjavett?
Samuti maksavad kanaliseerimata elupiirkondade elanikud täna röögatut hinda reovee äraviimise eest. Ühe kuupmeetri reovee ärajuhtimise tasu on 11 krooni ja 47 senti, seevastu ühe kuupmeetri reovee äravedu kogumiskaevudest maksab keskmiselt 80–100 krooni. Pärast kanaliseerimist väheneksid ka Pirita, Merivälja ja Nõmme elanike reovee ärajuhtimise kulud 7–10 korda.
Euroopa Liidu rahatuge Tallinn kanaliseerimiseks kasutada ei saa, sest Jüri Mõisa linnavalitsus otsustas Tallinna Vee erastada. Linnavalitsuse finantsistid leidsid, et kõige loogilisem samm oleks maamaksumäära korrigeerimine. Tallinna kanaliseerimist aastaks 2011 nõuab ka riik, kes on võtnud ELi ees vastava kohustuse.
Maamaksumäära tõstmisega 1,5%ni saab linn veevarustuse ja kanaliseerimise ehitamiseks kulutada eelmise aastaga võrreldes peaaegu kahekordse summa ehk senise 170 asemel juba üle 300 miljoni krooni aastas.

—————-

Küsimus: Miks te ei nõua maamaksu alandamist mujal Eestis ?
Vastab: Remo Holsmer, ­ ­Reformi­erakond

1. Mõni aeg tagasi kuulutas Reformierakond oma valimislubadustes, et maamaks tuleb üldse ära kaotada, kuid nüüd tahate seda alandada üksnes 0,6%ni. Millest selline meelemuutus?
Reformierakonna 2005. a valimiste lubadus oli alandada maamaksu 2 korda (maamaksumäära 0,6%lt 0,3%ni). Sellekohased ettepanekud oleme esitanud ka mitmeid kordi volikogule, kuid keskfraktsioon ei ole seda toetanud. Kui maamaksu sellest aastast ilma veenvate põhjendusteta 2,5 korda tõsteti, siis algatasime eelmisel volikogu istungil eelnõu, viimaks maamaks eelmiste aastate tasemele.
2. Paljudes Reformierakonna juhitavates omavalitsustes on maamaksumäär 2,5% ehk Tallinnast (1,5%) kõrgem – miks te seal maamaksu ei alanda?
Nagu ka peaminister Ansip ütles, on maamaksu tõus Tallinnas valijate tahe. Hinnangu maamaksu tõusule saavad inimesed anda 2009. aastal. Iga maksutõus peab olema põhjendatud. Praegusel juhul täidab maamaksu tõus vaid linnakassa auke ning mingit täiendavat avalikku teenust inimestele juurde ei pakuta. (Selle eest kanaliseeritakse Tallinna linn – toim)
Tuletan meelde aastat 1999, kus just Edgar Savisaar oli suurim maamaksu tõusu vastu protestija. Toona tõstis Jüri Mõisa linnavalitsus maamaksu 1,2%ni maa maksustamise hinnast. Savisaar ütles siis: “Te suurendate poole võrra kõige ebavõrdsemat maksu ja diskrimineerite sellega üht liiki vara omanikke.”
3. Maksuteadlane Paul Tammert ütleb, et maamaksu likvideerimine tähendaks tulumaksu suurendamist 1–2%. Samuti, et maamaks koormab pigem jõukamate rahakotti, ent käibe ja aktsiisimaksud vaesemaid. Miks soovite alandada jõukamatele mõeldud maksu ja valitsus tõstis vaesemate makse?
Tulumaksumäär väheneb ühte moodi kõigil, nii suurema kui ka väiksema sissetulekuga inimestel. Viis aastat tagasi oli tulumaks 26%, järgmisel aastal on see määr 20% ehk juba üle viiendiku võrra väiksem. Seeläbi jääb inimestele järjest rohkem raha kätte, otsustamaks ise, mida sellega teha. Riik on samal ajal aasta-aastalt tõstnud ka tulumaksuvaba miinimumi, 2008. aastal on see 2250 krooni ning aastaks 2011 suureneb see 3000 kroonini.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.