"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
­Perearstide varjatud ­visiiditasu (0)
31. märts 2008

Pealinnas leidub mitmeid perearstikeskusi, kes küsivad patsientidelt ambulatoorse külastuse korral vabatahtlikku ehk sisuliselt varjatud visiiditasu. Paraku pole see seadusega kooskõlas.

Pealinnas leidub mitmeid perearstikeskusi, kes küsivad patsientidelt ambulatoorse külastuse korral vabatahtlikku ehk sisuliselt varjatud visiiditasu. Paraku pole see seadusega kooskõlas.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt ei tohi perearst nõuda kindlustatud isikult ambulatoorse külastuse korral visiiditasu. Samuti ei või perearst küsida tasu retsepti ja töövõimetuslehe väljastamise eest.
Sellest hoolimata küsitakse patsientidelt mõnes perearstikeskuses vabatahtlikkuse alusel 10–50 krooni, kinnitades, et raha kasutatakse näiteks halduskulude tasumiseks, meditsiiniaparaatide ostmiseks, kilesusside, analüüsitopside vms soetamiseks.


Mängu tuleb eetika

Tallinna kesklinna elanik Jelena Petuhhova räägib, et perearstikeskuses Sinu Arst suunatakse patsient pärast vastuvõttu registratuuri, kus temalt küsitakse 35 krooni. “Ja kõik maksavad, justkui see oleks iseenesestmõistetav,” märgib naine.
Kui Petuhhova aastaid tagasi esimest korda perearstikeskusesse läks, küsiti temalt enda sõnul registratuuris kohe 50 krooni. “Mul polnud nii palju sularaha kaasas, oli ainult 20 krooni. Siis öeldi, et andku ma seegi,” kõneleb ta. Toona ei antud Petuhhovale ka mingit kviitungit arve tasumise kohta.
Visiiditasu küsimisega on probleeme olnud teisteski pealinna perearstikeskustes. Näiteks 2007. aasta sügisel haigekassa poolt tellitud perearstide kättesaadavuse uuringust selgus, et 4% vastanutest on pidanud perearsti vastuvõtul visiiditasu maksma.
Eesti Perearstide Selts suhtub vabatahtliku visiiditasu küsimisse taunivalt. “See pole seadusega kooskõlas, aga kuna seadus ise on veidi auklik, taandub vabatahtliku visiiditasuga seonduv pigem eetikale ja paraku esineb siin aeg-ajalt libastumisi,” ütleb seltsi juhatuse esimees Madis Tiik.
Ka abilinnapea Merike Martinson on korduvalt pealinna perearstide tähelepanu sellele juhtinud, et vabatahtliku annetuse küsimine tuleb lõpetada. Paraku pole linnal õigust perearste karistada, küll aga võib seda teha haigekassa.


Arstid kaotasid

Näiteks 2006. aastal esitas haigekassa trahvinõude Linnamõisa, Telliskivi ja Merelahe perearstikeskusele, kes olid teinud ühise kokkuleppe, et hakkavad patsientidelt omaosalustasu nõudma.
Perearstikeskused esmalt keeldusid trahvi maksmast ja jätkasid tasu võtmist.
Haigekassa tegi seejärel halduskohtule avalduse leppetrahvi väljanõudmiseks ning perearstikeskuse kohustamiseks tasu nõudmine lõpetada. Seepeale sõlmiti kompromiss, mille järgi perearstikeskused kinnitasid, et rikkusid seadust ning lõpetavad omaosalustasu võtmise ja tasuvad igaüks leppetrahvi 500 krooni.

***

Eesti Haigekassa avalike suhete juhi Maria Belovasi sõnul tuleks inimestel, kelle käest küsitakse ambulatoorse külastuse korral alusetult perearsti visiiditasu, pöörduda kaebuse esitamiseks haigekassasse.
Samas möönab Belovas, et sageli inimesed ei julgegi perearsti peale kaevata, kuna nad kardavad konflikti sattuda. “Aga kui patsient on maksnud visiiditasu, peab ta saama ka kviitungi ja selle võib siis tuua haigekassasse.”
Belovasi sõnul pole mingit alust arvata, et mõne perearsti nimistusse kuuluvad eranditult ainult väga jõukad inimesed, kes kõik meelsasti lisaraha maksavad. Perearstil pole ka õigust patsiente sissetuleku alusel valida, kinnitab ta.
Mitmed uuringud on tõestanud, et eesti inimese pääsu arsti juurde takistab kõige enam vaesus. Vaesuse tõttu on jäänud arsti juures käimata kuni viiendikul eestlastest, nende hulgas enim just vaesuspiirist väiksema ehk alla 23 303 krooni suuruse aastasissetulekuga inimestel, selgub Statistikaameti 2005. aasta uuringust.

Teenus garanteeritud
Perearstikeskuse Sinu Arst juhataja Anneli Kalle ütleb, et patsientidele (v.a alla 7aastased lapsed ja pensionärid) antakse nende keskuses võimalus maksta perearsti visiidi järel tasu 35 krooni. “Kuid kui inimene ei soovi või ei saa seda raha maksta, siis probleemi sellest ei tule,” lausub ta.
Kalle sõnul tutvuvad kõik uued patsiendid keskuse sisekorraeeskirjaga ja kui neile seal midagi ei sobi, võivad nad alati valida mõne teise perearstikeskuse.
Tasu maksmine ei ole Kalle kinnitusel kuidagi seotud meditsiiniteenuse saamisega, arstiabi osutatakse patsiendile ettenähtud mahus ja kvaliteediga, sõltumata sellest, kas ta soovib vabatahtlikult annetada või mitte.
“Kõigepealt saab inimene teenuse kätte ja kui ta on sellega rahul, võib ta soovi korral meid omaosalusega toetada,” märgib Kalle.
Perearstikeskus Sinu Arst asub Tallinna kesklinnas, kus rendihinnad on teatavasti väga kõrged. “Haigekassa kompenseerib küll 175 krooni ruutmeetri kohta, kuid meie rent on 230 krooni ruutmeetri kohta,” ütleb keskuse juhataja.
Alternatiiv oleks tema sõnul kolida kuskile äärelinna, mida paljud patsiendid aga ei soovi, sest kesklinnas on neil mugavam arsti juures käia ja pigem maksavad nad siis juba omaosalustasu.
Annetustest saadavat raha kasutatakse ka meditsiiniaparaatide ostmiseks ja muude meditsiiniteenusega mitte seotud kulude katmiseks (patsientidele ooteruumis lugemiseks mõeldud värsked ajakirjad ja ajalehed, joogiveeautomaat jms).


Tegelikud kulud katmata

Perearstikeskuse Sinu Arst juhataja Anneli Kalle ütleb, et senikaua, kuni Eesti tervishoiusüsteem ei suuda katta perearstikeskuste tegelikke kulusid, on arstid sunnitud toime tulemiseks välja mõtlema alternatiivseid võimalusi.
“Tallinn küll toetab oma perearste, aga paraku on Tallinna hinnad nii kõrged, et sellest toetusest lihtsalt ei piisa. Iga keskus saab sealt raha ainult näpuotsatäie.”
Linn toetab perearstide tegevust tänavu 5 miljoni krooniga. Sotsiaal- ja tervishoiuameti ettepanekul saab toetust edaspidi taotleda konkreetseks otstarbeks projektipõhiselt.
“Toetuste maksmine kavandatakse sisse seada samadel alustel, nagu see toimub mittetulundusühingute puhul,” ütleb abilinnapea Merike Martinson. “See muudaks rahastamise sihipärasemaks ja läbipaistvamaks ning aitaks tõsta perearstiteenuse kvaliteeti, mis ongi linnapoolse toetuse eesmärk.”

———————
Valmisolek maksta perearstile väikseim

• Vaid 3% elanikest on kindlasti nõus maksma perearstile mingit täiendavat tasu arstiabi eest, selgub Faktum & Ariko 2007. aasta uuringust. 14% on selleks pigem nõus, 21% pigem ei ole nõus ja 55% ei ole üldse nõus.
• Arsti juurde pääsu takistab kõige enam vaesus, mille tõttu jäi 2004. aastal arstiabist ilma 232 000 inimest ehk rohkem kui viiendik 16aastast ja vanemat elanikku, sedastab Statistikaameti 2005. aasta uuring. Probleemiks oli nii arstiabi kallidus kui ka ravikindlustuse puudumine.
• Enim jäi majanduslikel põhjustel arstiabi saamata vaesuspiirist väiksema ehk alla 23 303 krooni suuruse aastasissetulekuga inimestel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.