Eelmisel nädalal saabus ka meie valitsusele tõe tund, kui selgus, et tänavuse aasta riigieelarve defitsiit võib küündida koguni 7,5 miljardini. Umbes selle summa võrra peab riik hakkama selle aasta eelarvet kärpima, mis omakorda seab valusa löögi alla ka kõik omavalitsused, kes sõltuvad riigi tuludest.
Eelmisel nädalal saabus ka meie valitsusele tõe tund, kui selgus, et tänavuse aasta riigieelarve defitsiit võib küündida koguni 7,5 miljardini. Umbes selle summa võrra peab riik hakkama selle aasta eelarvet kärpima, mis omakorda seab valusa löögi alla ka kõik omavalitsused, kes sõltuvad riigi tuludest.
Ühelt poolt röövis riik ju alles aktsiisimäärade tõstmisega inimeste rahakotist ligi 5 miljardit krooni. See on kaasa aidanud hinnarallile, mis on värske uuringu kohaselt sundinud nüüdsest enamikku peresid lausa toidukulusid kärpima. Koguni näitleja Guido Kangur kirjeldas tabavalt käimasolevat hinnarallit:
“Kui bensiini hinnaga läheb nii edasi, siis on varsti nagu mobiiltelefoni ostulepinguga, teed hea lepingu bensiini ostmiseks, saad hea auto pealekauba.”
Samas jätkab valitsus suurepalgalistele maksukingituste tegemist, näiteks kas või maailmas pretsedenditute maksusoodustuste tegemisega ettevõtjatele.
Nimelt võttis riigikogu äsja vastu ettevõtte tulumaksuseaduse, mille kohaselt jääb firmadest väljavõtmata tulu ka edaspidi tulumaksust vabaks.
Ka Postimehe ajakirjanik Andrus Karnau kirjutas eelmisel nädalal tabavalt sellest, kuidas nimetatud kingitus riigi rahakotti kurnab.
“Riigieelarve seisukohalt paigutab seadus tulevasse aastasse eelarve koostajaile väikese, nii umbes 2 miljardit krooni maksva miini,” leiab Karnau.
Et Eesti riik sisuliselt oma elanikke paljaks koorib, nähtub ka TÜ majandusteadlase Viktor Trasbergi kirjutisest “Kes saab kasumist kasu” (EPL 11.02.2008). Nimelt viisid välisettevõtted mullu 11 kuuga Eestist välja juba 30 miljardit krooni siin teenitud tulu, millest suurema osa moodustab välisomanikele kuuluvate ettevõtete reinvesteeritud kasum. Nimetatud tulude pealt ei maksta kasumimaksu mitte Eesti, vaid välisriikide eelarvetesse.
“Nii näiteks pole SEB Ühispank jaganud sel sajandil Eesti riigiga mitte sentigi oma kasumist,” kirjutab Trasberg. “Rootsi riigieelarvesse aga maksis SEB Group ainuüksi 2006. aastal meie rahas ligikaudu viis miljardit krooni ettevõtte tulumaksu. Samal ajal pole Eestis suudetud kümne aastaga ehitada millimeetritki uusi kiirteid ega arendada piisavalt haridust ega tervishoidu. Eelarves pole raha! Kas olemegi jõudnud nii jõukate riikide hulka, et suudame rahastada ka rikkaimate riikide infrastruktuuri ja haridust?”
Aastas laekub meie riigieelarvesse umbes kolm miljardit krooni ettevõtte tulumaksu. “Tõenäoliselt oleme jõudnud olukorda, kus Eesti ressurssidega teenitud kasumist makstakse rohkem makse välisriikide eelarvetesse kui meie oma riigile,” ütleb Trasberg. Teiseks tuleb seada Eesti huvid ettepoole välisettevõtete huvidest. Aga kus on meie riigiisade silmad?
