Hoolimata äsja sulanud lumest ning vaevalt kuivanud rohust on Põhja-Eesti päästekeskuse tuletõrjujad pidanud käesoleval aastal juba 29 korral Tallinnas süttinud kulu kustutamas käima.

Hoolimata äsja sulanud lumest ning vaevalt kuivanud rohust on Põhja-Eesti päästekeskuse tuletõrjujad pidanud käesoleval aastal juba 29 korral Tallinnas süttinud kulu kustutamas käima.
Tallinna heakorra eeskiri keelab põletada kulu ja jäätmeid (prahti) ning teha lõket keskkonnaameti kooskõlastuseta. Munitsipaalpolitsei ja päästekeskus korraldavad kulupõletajate avastamiseks pidevalt reide ning keelust üleastujaid ootab kuni 18 000 krooni suurune rahatrahv.
“Igasugune prahi, kulu ja lehtede põletamine koduaedades on rangelt keelatud,” ütles keskkonnaameti juhataja Tõnu Tuppits. “Eriti keskkonnavaenulik on kokkuriisutud lehehunnikute põletamine, kuna vanad puulehed kärssavad mitu päeva, saastavad õhku ja ohustavad seega otseselt inimeste tervist,” lisas ta.
Tallinn on tiheasustusega ala, mistõttu kulu põletamine on isegi kooskõlastuse korral raskesti kontrollitav ning võib põhjustada väga suurt kahju.

Probleemsed piirkonnad
Munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järvik rõhutas, et munitsipaalpolitsei suhtub kulupõletajatesse erilise rangusega ning kasutab nende korralekutsumiseks kõiki seadusega ettenähtud vahendeid.
Probleemsemad piirkonnad on tema sõnul Haabersti, Nõmme ja Pirita, vähemal määral ka Kristiine. Eriti tuleohtlikud on Järviku kinnitusel aga Lasnamäe tühermaad ja Pirita jõeorg.
Põhja-Eesti päästekeskuse avalike suhete juhtivspetsialist Marek Simulman ütles, et kulutuld nähes peab sellest kõigepealt teavitama telefonil 112.
“Kui põlengu ulatus on väike ning leek madal, võib põleva kulu kustutamisega alustada ka enne tuletõrjujate saabumist,” märkis Simulman.
Selleks saab tema sõnul kasutada nii kululuudasid, märjaks kastetud kuuseoksi kui ka muid käepäraseid vahendeid. “Ennekõike peab silmas pidama enda ja teiste ohutust,” rõhutas ta.

Enneta ohtu
Kulupõlemisest tulenevat ohtu on võimalik vältida, kui koristada juba sügisel ära kuiv rohi, praht ja kõik muu, mida mööda kulutuli võib levida.
Eelmisel aastal oli kulupõlenguid Tallinnas 470. Kõige rohkem sõitsid päästjad pealinnas kulupõlengutele märtsis ja aprillis. Linnaosadest on kõige rohkem kulupõlenguid Lasnamäel (mullu 226) ja Haaberstis (73).
Eestis oli möödunud aastal kokku ligi 2000 kulupõlengut, mille tagajärjel hukkus üks inimene ning süttis 40 hoonet.
Tallinna munitsipaalpolitsei menetles möödunud aastal 11 õigusrikkumist, mis olid seotud prahi/kulu põletamisega. Rahatrahve üldsummas 1200 krooni kohaldati kolmel korral, ülejäänud olid suulised hoiatused.

***

Kulutuli on ohtlik, sest:
• tema leviku kiirus ja ulatus on ettearvamatu. Ootamatu tuulepuhang võib kulutule intensiivsust ja liikumise kiirust mitmekordistada ning tõhusa kustutamise võimatuks muuta;
• kulutule tõttu võivad kannatada saada nii kahjutule teele jäänud hooned, elektripostid kui ka liikumisvõimetud looma- ja linnupojad;
• kulutulest võib väga lihtsalt saada metsatulekahi, mille kustutamine võib võtta päevi või ka nädalaid.