Kuigi tervist edendavate lasteaedade liikumine kogub Tallinnas iga aastaga aina rohkem hoogu, kuuluvad võrgustikku esialgu veel vaid vähesed – 143 lasteaiast 24.

Monika Sjomgina lapsed käivad kesklinnas Sipsiku lasteaias – vanem on päikesesipsik ja noorem päevalillesipsik. Pärast seda, kui lasteaed liitus tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga, on seal pööratud laste füüsilisele ja vaimsele tervisele suuremat tähelepanu, usub kahe lapse ema.
“Sportlikku tegevust on palju, mis mulle väga meeldib,” märkis ta. „Ka toidumenüü on hästi koostatud. Kapsad ja porgandid on lastele näksimiseks alati kättesaadavad ja minule suureks üllatuseks on lapsed hakanud hea meelega vett jooma. Varem tahtsid nad ainult limonaadi või magusat mahla.”
Nagu sipsikute jaoks, tähendab tervist edendav liikumine ka Mustamäe lasteaia Sinilind jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt kampaaniat – see on eluviis.
“Me töötame selle nimel, et kui laps suureks kasvab, tahab ta olla terve, aktiivne, teha sporti ja toituda tervislikult,” rääkis Sinilinnu juhataja Maris Veller.
Mullu sügisel toimusid lasteaia juurde kuuluvas spordikompleksis juba teist korda Mustamäe tervist edendavate lasteaedade olümpiamängud.
Lisaks spordile on au sees ka harivad üritused. Näiteks on Sinilinnu vanemate rühmade lapsed läbinud esmaabikoolituse.
“6-7aastased lapsed on täiesti pädevad omandama esmaseid abivõtteid,” rääkis juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Riina Jõgi. “Teadmised ning oskused, mis omandatakse nii varajases eluetapis, on tulevikus otsustava tähtsusega.” Seetõttu on neil juba läbitud ka tuleohutuse- ja evakuatsiooniõppus.

Menüü kõigile nähtav
Sinilinnu lasteaed lähtub toitumisel juhataja Maris Velleri sõnul kindlasti eestimaisest toorainest ja toodangust ning võimalikult palju toitu valmistatakse kohapeal. “Poolfabrikaatidest üritame hoiduda,” märkis Veller.
Terve nädala menüüd on väljas nii lasteaia stendil kui ka kodulehel. “Lapsevanemad jälgivad menüüsid väga tähelepanelikult ja lähtuvad neist ka kodutoidu valmistamisel,” kinnitas juhataja.
Toit peab olema tervislik ja nii jagatakse sinilinnulastele mitmesugustel üritustel (ja isegi jõuluvana kingikotist) kommide asemel porgandeid, õunu ja mahla.
Tervislikule toitumisele ei lähe Velleri sõnul rohkem raha kui muidu. “Aiarühmas on päevamaksumus 25 krooni ja sõimes 21 krooni, mis pole sugugi rohkem kui teistes lasteaedades. Kõik sõltub valikutest.”
Tervisliku toitlustamise poolest on Tallinna Haridusametile silma hakanud teisigi lasteaedu: Tähekese lasteaias valmistatakse erinevaid rahvustoite; Kikas paneb suurt rõhku puu-, köögi- ja juurviljadele ning toidu esteetilisele serveerimisele; Rukkilille lasteaias eelistatakse eestimaist toitu ja korraldatakse eesti köögi päevi; Päevalill pöörab rohkem tähelepanu nutikatele ja tervislikele lisanditele võileibade juurde; Lepatriinu lasteaed paistab silma loova lähenemisega toidule ja erinevate teemapäevade korraldamisega jne.

Tasub kampa lüüa
Tallinna Haridusameti tervise edenduse spetsialist Eve Levand ütles, et tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga liitumine eeldab tervisenõukogu olemasolu. Samuti tuleb lasteaial esitada tegevuskava, kusjuures tegevus peab olema plaanipärane ja läbimõeldud ning igal aastal tuleb selle kohta ka aru anda.
“Aasta lõpus analüüsitakse, mis oli hästi, mis halvasti,” märkis Levand. “Võrgustikuga liitumine on vabatahtlik, see tuleb sisemisest soovist midagi paremaks muuta,” lisas ta.
Tervist edendavaks lasteaiaks saamine eeldab tema sõnul kindlasti ka personali kompetentsust, vastutustunnet ja isiklikku eeskuju, tugevat koostööd õpetajate ja lapsevanemate vahel, tervislikku toitlustamist, kindlat päevakava ja reegleid, liikumisaktiivsust, võimaluste loomist erivajadustega lastele jpm.
Eestis loodi esimesed tervist edendavad lasteaiad 2000. aastal, Tallinnas sai liikumine alguse neli aastat tagasi.

Toitumisekspert soovitab:

+ (pluss)
* Lapsed peaksid iga päev sööma teraviljatooteid: putru võib pakkuda kas või igal hommikul, leiba tuleks süüa iga päev kaks kuni kolm viilu.
* Piimatooteid tarbida iga päev. Piima ja teisi vedelaid piimatooteid on soovitav juua umbes kaks klaasi päevas, lisaks võib süüa kas kohupiima, kodujuustu või juustu.
* Köögi- ja puuvilju peaks sööma päevas kokku vähemalt viis portsjonit (1 portsjon = umbes 100 g).
* Kala on soovitatav süüa kaks korda nädalas, sellest ühe korra rasvasemat kala, näiteks lõhe või heeringat.
* Mahl on hea C-vitamiini allikas, kuid samas võib rohke mahlajoomine mõjutada kaltsiumi omastamist. Mahla võiks juua kuni klaas päevas.

– (miinus)
* Vorstid, viinerid ja sardellid – mida vähem, seda parem. Need sisaldavad tagasihoidlikus koguses liha, kuid palju soola, rasva ja olenevalt tootest ka lisaaineid.
* Saia tarbida mitte rohkem kui paar viilu nädalas, saiakesi võimalikult harva.
* Poolfabrikaatidest tuleks hoiduda, sest need võivad sisaldada palju soola ja rasva.
* Kohukesed sisaldavad palju rasva ja suhkrut, seega – mida vähem neid süüa, seda parem.
* Kartulikrõpsudest saab laps ainult palju rasva ja soola.
* Karamellkompvekid ei sisalda üldse vitamiine ega mineraalaineid, kuid see-eest palju suhkrut ja osad ka lisaaineid, suure magusaisuga eelista parem šokolaadi.
* Limonaadi tasub juua võimalikult vähe, sest reeglina ei sisalda see vitamiine ega mineraalaineid, kuid samas on seal palju suhkrut. Eelista tavalise suhkruga limonaadi suhkruasendajatega jookidele.