"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
“Mina, naine” (0)
07. aprill 2008

Kõik mehed on sead, kõik naised on naised.
Õieti sellepärast ongi kõik mehed sead, et naised on vaid naised.
Naised on meestest jumalad loonud. On tõstnud nad isandatena troonile ja toovad neile kingituseks lapsi, lõunasööke, toatuhvleid ja pisaraid.
Mehed ei märka naiste kingitusi.
Nad arvavad, et nõnda peabki. Mees on puuslik – juhm ja tiirane.
Naine teab seda ja ometi kummardab ta ette, heidab rõivad ült, pakub ennast ja otsib õnne.
Mees on õnnelik oma mehelikkuses. Naise õnn – perekond, lapsed, köök, tolmuimeja ning orgasm – on võimalikud vaid koos mehega, läbi tema, tema kaudu. Naise töö on mehe jaoks vaid mäng. Naise mälestused ja naise vanadus on ainsad, mis on päriselt tema omad.
Mees haigutab ja planeet pöörab ennast.
Naine karjub ja kaja ei jõua tähtedelt temani.
Ei jõua mitte kuhugi.
Etendub 7. aprill kell 19.00 Eesti Draamateateris. Kati Murutari loodud tüki on lavastanud Toomas Suuman. Naise osas astub üles Ülle Lichtfeldt.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.