Viimane Tallinna volikogu oli tavalisest kärarikkam, kuna volikogu võttis vastu maamaksu tõusu hüvitamise korra pensionäridele. Eelnõud toetas ka opositsioon.

Viimane Tallinna volikogu oli tavalisest kärarikkam, kuna volikogu võttis vastu maamaksu tõusu hüvitamise korra pensionäridele. Eelnõud toetas ka opositsioon.
Kõnepuldist rääkijaid eriti ei kuulatud ja volikogu saali täitis valjenev jutuvada, nii et esimees Toomas Vitsut (Keskerakond) pidi tihti kellukese helistamisega kolleege rahustama.
Istungi alguses esines avaldusega Tiina Mägi (Reformierakond), kellele ei meeldinud riigikogu plaan Toompea nõlva sisse Kuberneri aia alla parkla rajada.
“Nüüd ma räägin sellest, millest on moes rääkida. Riik õõnestab Tallinna linna jalgealuseid,” lausus Mägi. “Tõsiselt, nüüd ütleb ka Tiina Mägi – riik on süüdi, et Tallinna linn kukub kokku. Toompea loss võiks siiski jääda püsti. Poleks tal mõtet lasta Snelli tiiki kukkuda.”
Indrek Raudne (IRL) andis volikogule üle eelnõu, millega ta soovis teha Riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku elamumaa maamaksust üldse vabastada.
“Nii riik kui omavalitsus peaksid hindama seda, et inimene on kodu omanik,” rääkis Raudne. “Ma ei eita maamaksu kui sellist. Põllumajanduses ja muus äris on maamaks täiesti omal kohal.”
Maamaks tekitas istungil kõige suuremat arutelu. Abilinnapea Eha Võrk palus volikogul toetada eelnõud, millega saaksid pensionärid taotleda linnalt 2008. aasta maamaksu hüvitamist.
Volikogu liige Ülle Rajasalu uuris seepeale abilinnapealt, miks ei esitanud linnavalitsus juba maamaksu tõstmisel eelnõud eakatele maamaksu kompenseerimiseks. “Maamaksu arved on rahval käes. Te teadsite maamaksu koefitsiendi tõstmisel juba, et sellest tuleb suur poleemika,” väitis Rajasalu.
“Tegelikult oli juba eelnõu arutluse käigus selge, et pensionärid selle toetuse saavad ja lubadus ongi täidetud,” vastas Võrk.
Ka Gennadi Vihmani (KE) ärritas Rajasalu kõne. “Ma sooviksin meelde tuletada ja eriti Ülle Rajasalule, et kui maamaksu määra tõstmine oli menetluses, siis oli ka juttu sellest, et pensionäridele hüvitatakse maamaksu tõus. Palun võtke stenogramm ja kuulake see üle. Kui te ei ole tähelepanelik, siis on see tõesti teie probleem.”
Remo Holsmer (Reformierakond) tahtis omakorda teada, miks ei kompenseeri linnavalitsus ka korterites elavate pensionäride maamaksu tõusu.
Abilinnapea Eha Võrk vastas, et kompenseerib küll, kui korteri juurde kuuluv maa ületab 200 ruutmeetrit. “Juhul kui kortermaja juurde on määratud maa, mis on ligi 5000 ruutmeetrit,” seletas Võrk, “ja sellel on neli omanikku ja kõigil on võrdne osa kinnistust, siis kahtlemata selles majas elav riikliku pensionikindlustuse saaja saab ka hüvitist. Sellised majad on näiteks Nõmmel.”
Eelnõu läbirääkimiste voorus palus volikogu aseesimees Tarmo Lausing täiendada maamaksu hüvitamise eelnõud nii, et maamaksu hüvitist saaksid ka maaomanike lesed, kes maaomanikust abikaasa surma tõttu ei olnud maaomanikud 2001. aastal.
Ülle Rajasalu sarjas siiski veel korra maamaksu tõusu. “Mul on väga kahju, et praegu on küll võetud sihikule eramu omanikud, kuid korteriomanikud on jäetud tähelepanuta,” ütles Rajasalu ja lisas, et opositsioon tahab viia eelnõusse vastavasisulise paranduse.
Jaak Vihmand (KE) ei jätnud Rajasalu kõnele vastamata.
“Maamaksu laekumine on tasakaalus linna kanaliseerimise kuludega. Mina olen kah korteriomanik ja hakkan ka maksma rohkem maamaksu, ja paljud minusugused. Me võime ju mõelda, et kas see on õiglane või mitte õiglane, aga meil on veetorud kõik olemas,” lausus Vihmand. “Siiski mulle tundub, et suur osa korteriomanikke on solidaarsed nende elanikega, kes vaevlevad veel kanalisatsiooni puuduses. Ja kui ühiste jõudude ja rahadega saab see asi ära tehtud, siis väga hea! Ja kui veel hüvitist ka makstakse nendele, kellele tõus võiks üle jõu käia, siis see eelnõu paneb asjad paika.”