Spetsialistid väidavad, et Tallinna veekogudest, näiteks jõest Pirita silla juures püütud kalad on täiesti söögikõlbulikud, kui nad “terved välja näevad”.
Spetsialistid väidavad, et Tallinna veekogudest, näiteks jõest Pirita silla juures püütud kalad on täiesti söögikõlbulikud, kui nad “terved välja näevad”.
Palju aastaid tagasi jutustas üks mu tuttav, kuidas tema naaber sõitis igal laupäeval Lasnamäelt Maardu järve äärde kalale. Tookord öeldi küll, et selle järve vesi pidavat sisaldama tervet Mendelejevi tabelit ja veel üht-teist peale selle ka. Küsimuse peale, mida ta saagiga teeb, vastas kalamees avameelselt: “Loomulikult ma ei söö neid, mis te peate mind päris lolliks või? Naabritele jagan!” Mida naabrid nende keemiliste kaladega tegid, on tänaseni saladuseks jäänud.
Sellest ajast saadik on palju vett Maardu järve voolanud, kalamehi aga, kes sinna igal puhkepäeval kiirustavad, on üha juurde tulnud. Kalastatakse ka Pirita jõe sillalt, käiakse Harku järvel ning Tiskre oja ääres, samuti mererannas ja isegi linna tiikide ääres.
Staažikas kalamees Aleksander ütleb, et Pirita jõest saab kõige enam särge, latikat, nurgu, viimasel ajal ka kokre. Kõige suurem kala, kelle Aleksander kätte on saanud, oli samuti koger ja kaalus 2,5 kg. “Särge ega latikat ei kaalu keegi, kuid on ka kilogrammiseid kätte saadud,” kõneleb kalamees.
Aleksander püüab kala enda jaoks ega kurda selle kvaliteedi üle: “Normaalne, terve kala. Kõrvalmaitset pole. Mõned on öelnud, et on kalast paelussi saanud, kuid mina pole midagi taolist näinud. Kuna ma puhastan ja tükeldan kala alati ise, siis võin seda ka kindlalt väita.”
Kui vesi on puhas, on kala terve
Keskkonnaeksperdid ütlevad, et vee puhtuse ega kalade tervise pärast pole Tallinna linna piires kalastamisharrastajatest linlastel aga tarvis muret tunda. Tallinna Keskkonnaameti spetsialist Ingrid Jakobsoni sõnul kontrollitakse regulaarselt kõigis Tallinna looduslikes veekogudes vee puhtust ning sellega pole olnud mingit muret. “Pirita jõe ülemjooksul on vee seisukord väga hea, jõesuudmes keskmine, kuid siiski normi piires,” väidab Jakobson. “Looduslik veekogu on isepuhastuv süsteem, seepärast ei olegi tarvis karta, et nad linnakeskkonnaga toime ei tuleks.”
Ka Harjumaa keskkonnainspektsiooni kalavarude spetsialist Arno Sildose sõnul ei saa Tallinna kalad oma tervise üle kurta, ka Maardu järves pole midagi kohutavat. “Ettevõtted, kes varem seda järve reostasid, on suletud,” lausub Sildos. “Järve vesi on juba puhtamaks saanud, nagu kaladki. Vaatama peaks siiski kala liiki: põhjakalad võivad endasse ahmida veekogu põhja sadestunud reostust, teisi kalu see ei ohusta.
Sildosel pole ka andmeid, et keegi oleks kunagi kaevanud selle üle, et linnaveekogust püütud kala on mõne probleemi põhjustanud. “Aga muidugi tuleb ka vaadata, kas kala näeb terve välja,” lisab ta.
Kalastada väikestes linnatiikides, nagu näiteks Snelli tiik, spetsialistid siiski ei soovita: seisvas vees võivad koguneda õhust pärit kahjulikud ained. Kala omakorda kogub need ained endasse.
* * *
PIRITA JÕES UJUB 26 LIIKI KALU
Pirita jões on 26 liiki kalu, teiste hulgas ka särg, ahven, haug, roosärg, koger, linask, angerjas, nurg, viidikas, jõeforell. Jõesuudmes leidub ka lesta, meriforelli ning lõhet. Maardu järvest püütakse enamasti särge, ahvenat, haugi ja kokre.
