· Vigastused tapavad aastas rohkem lapsi kui haigused. · Viimastel aastatel vajab vigastuse tõttu haiglaravi iga viies laps.

Igal aastal toimub pealinna lastega ligikaudu 7000–8000 õnnetusjuhtumit, mis võivad lõppeda ka eluaegse vigastuse või surmaga. Tallinn soovib seitsme aastaga viia laste vigastuste ja sellega seotud surmade arvu miinimumini.
Laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on meil üks kõrgemaid Euroopas. Naabermaades Soomes, Rootsis ja Norras on see kolm-neli korda väiksem.
2006. aastal osutati Eestis vigastuste ja mürgistustega seonduvalt arstiabi rohkem kui 27 000 lapsele vanuses 5–14 aastat, Tallinna arvele võib neist kanda umbes kolmandiku. Vigastuste ja mürgistuste tagajärjel kaotas 2006. aastal Tallinnas elu 17 samas vanusegrupis last.
Tallinna äsjavalminud rahvastiku tervise arengukava eesmärgiks on vähendada laste vigastussuremust aastaks 2015 vähemalt 60%.
Lapsevanem Anni meenutab ränka õnnetust, mis juhtus tema nelja-aastase tütrega mõni aeg tagasi. “Tulime lapsega maalt ja sõitsime bussis, suured kotid kaasas. Hakkasime just bussist maha minema, kui üks kärsitu vanem naine nügis last, et ta kiiremini astuks. Selle tagajärjel kukkus laps bussitrepist alla. Ja kuna ta oli just endale vihmavarju otsa suhu toppinud, kukkus ta selle endale kurku,” kirjeldab naine juhtunut. Laps vajas haiglaravi.
Veel üks kurb juhtum. Ema tõstis just keeva teekannu tulelt, kui teises toas helises telefon. Samal ajal, kui naine läks teise tuppa kõnet vastu võtma, otsustas tema kaheaastane poeg ka endale teed teha. Laps upitas ennast pliidi kohale ja haaras kätte kannu tulikuuma veega. Kann oli aga poisi jaoks liiga raske, libises käest ja kukkus talle sülle. Põletushaavad olid rängad ja laps vajas haiglaravi.
Tallinna Lastehaigla traumatoloogi Andres Lukanenoki sõnul on meditsiin tänapäeval juba nii arenenud, et enamik haigusi suudetakse välja ravida või vähemalt kontrolli all hoida. “Vigastused aga võivad olla nii rängad, et neid lihtsalt pole võimalik ravida,” ütleb ta.
Põhjusi, miks meil lastega nii palju õnnetusi juhtub, tuleb arsti sõnul vaadelda laiemalt. “Laste tervisenäitajad on seotud ühiskonna üldise arengutaseme ja kultuuriga,” tõdeb ta.
Samas võib ühe põhjusena näha ka vanemate järelevalve puudulikkust või vähest ohutunnet. “Mida väiksem on laps, seda suurem on vanema vastutus vigastuse tekkimisel. Laste traumade ennetamine on osa vanema vastutusest,” märgib Lukanenok.

Tallinna lastehaigla traumatoloog Andres Lukanenok ütleb, et laste seas on kõige levinumad pisitraumad: pindmised haavad, muhud-muljumised. Põhilised on käte-jalgade ja silmade vigastused.
Raskete vigastuste hulk moodustab traumatoloogi hinnangul umbes 20% kõigist vigastustest, sinna kuuluvad luumurrud, peapõrutused, mürgistused, sügavad haavad, põletused jm.
“Samal ajal, kui last õmmeldakse, räägivad vanemad haiglas sageli, et nad poleks iial osanud sellist õnnetust ette näha,” ütleb Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tervishoiuosakonna juhataja Ene Tomberg. “Tegelikult aga õnnetus hüüab tulles ja peaaegu kõiki õnnetusi saab vältida,” kinnitab ta.
Tombergi sõnul ei oska paljud lapsevanemad näha ohtu isegi selles, kui laps istub aknalaual, mängib tikkudega või uurib kemikaalidega täidetud pudelit. “Liiga sageli juhtub sedagi, et laps jäetakse üksi vannivette mängima,” märgib Tomberg.
Kuni 10. eluaastani on risk sattuda haiglasse poistel ja tüdrukutel võrdne, kuid alates 10. eluaastast proportsioon muutub, kinnitab Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialist Sirje Vaask. “Siis vajavad vigastuse tõttu ravi 2/3 poistest ja kolmandik tüdrukutest.” Kõige olulisem traumade ennetamisel on ka Vaaski hinnangul lapsevanema eeskuju.
Vigastused ja mürgistused on südame- ja veresoonkonna haiguste ja pahaloomuliste kasvajate järel Eestis kolmas suurim enneaegsete surmade põhjus.
Tallinna rahvastiku tervise arengukava seab aastateks 2008–2015 eesmärgiks vähendada laste vigastussuremust vähemalt 60%.
Samuti on plaanis saavutada maksimaalne langus imikusuremuses – kui praegu on see 1000 elussünni kohta 5,4, siis aastaks 2015 peaks imikusuremus olema madalam kui 4.
Aastal 2005 esines 56% lastest mingi tervisehäire, rahvastiku tervise arengukava seab eesmärgiks, et aastal 2015 on enam kui 80% lastest kooliea saabudes terved.

* * *
Martinson: Laste vigastusi saab vältida
Aastakümneid lastearstina töötanud Tallinna abilinnapea Merike Martinson on korduvalt seisnud väga lähedal lapse elu ja surma piirile.

Olete pika staažiga ja kogenud lastearst. Kui paljude vigastusjuhtumitega olete teie pidanud tegelema?
Aastakümnete pikkuse arstipraktika jooksul olen pidanud silmitsi seisma väga paljude kurbade ja kriitiliste haigusjuhtudega. Paljusid neist oleks saanud ennetada ja vältida. Minu eriala on laste intensiivravi ja seetõttu olen korduvalt olnud väga lähedal lapse elu ja surma piirile.
Õnnetusjuhtumeid on olnud erinevaid – väikelaste põletused, uppumised, ravimimürgitused, kukkumised kõrgustest ja palju muud, kõik on enamasti põhjustatud järelevalve puudulikkusest või vanemate vähesest ohutundest.
Aastaid tagasi tegelesin õnnetusjuhtumiga, lapse kätte oli sattunud 70%line äädikhape. Ta jõi seda ja tekkis üliraske hingamisteede ja söögitoru söövitus. Eluohtlikus seisundis laps sai pikaajalist haiglaravi, kuid siiski põhjustas juhtunu talle tõsiseid häireid kogu eluks.
Tegime vanematele ajakirjanduse kaudu aktiivselt selgitust ja taotlesime toote müügist eemaldamist, mis kandis ka vilja. Kui veel 10 aastat tagasi oli selliseid juhtumeid aastas kümmekond, siis nüüd pole neist kuulda olnud juba aastaid.
Igal suvel tuuakse lastehaiglasse uppunud väikelapsi, keda on küll elustatud, kuid kes on siiski kriitilises seisundis ja kahjuks ei saa arstid neid lapsi sageli enam aidata. Uppumised aga on õnnetused, mida tegelikult saab vältida.

Miks on laste suremus vigastustesse Eestis kolm-neli korda kõrgem kui Skandinaaviamaades?
Palju on jäänud tegemata vanemate ja kogu elanikkonna teadvustamisel ohtudest ja nende vältimisest. Rohkem tuleb rääkida nendest ohtudest, mis kuuluvad meie igapäevaellu, näiteks ohud väikelastele kaubanduskeskustes, veekogudes ja basseinides jms.
Olulist rolli inimeste teadlikkuse tõstmisel hakkavad peagi täitma linnaosades tööd alustavad tervisespetsialistid, kelle ülesandeks on luua koostöövõrk koolide, lasteaedade, perearstide ja haiglatega.

Aastal 2005 esines 56% pealinna kooliminejatest lastest mingi tervisehäire. Miks laste tervis nii kehv on?
See fakt on tõesti murettekitav. Tervisehäired ei ole küll veel väga tõsised, kuid nendele tuleb tähelepanu pöörata, muidu võivad need järgnevatel aastatel hakata häirima nii õppimist kui kogu elu.
Sagedased tervisehäired on mitmesugused rühi- ja toitumishäired, ülekaalulisus, allergia, nägemishäired ja paraku ka igasugused käitumisnihked ning psüühikahäired. Väikelapseeas sageli haigusi põdevatel lastel võivad kooli minnes tekkida kohanemisraskused, millest omakorda kujuneb kergesti välja koolistress.

Kuidas saavutada imikusuremuse maksimaalne langus?
Imikusuremus on meil 15 aasta jooksul langenud kolm korda ja seda peamiselt tänu sünnitus- ja intensiivravi kiirele arengule.
Suur edasiminek sai võimalikuks 1990. aastate algul, kui saime esimesed põhjapanevad kogemused kolleegidelt Soomes ja Rootsis. Nüüd on kõrgtehnoloogia veelgi avardunud ja parem koostöö on võimalik nii perearstide kui eri haiglate vahel.

Mida saab lapsevanem lapse tervise nimel teha?
Oluline on olla teadlik lapse arengust, tuleb järgida lapseeale vastavat elurežiimi, näiteks une- ja virgeaega, õiget toitumist, liikumist.
Rinnapiim on kindlasti grandioosse tähtsusega imiku tervisele ja esimestel aastatel lastesse panustatud hool loob tugeva põhja tervisele kogu eluks.

* * *
Vaid kolmandik vanemaist peab kaitsekiivrit oluliseks
Haigekassa 2006. aastal avaldatud uuringust selgub, et:
* 8% 2–5aastaste väikelaste vanematest lubab lapsed ilma järelevalveta avalikele mänguväljakutele mängima.
* 14% ei näe probleemi lapse mängimises üksi suurte majade vahelisel alal ja 12% lubab väikelapsel iseseisvalt lasteaiast või huvialaringist koju tulla.
* Laste jaoks mõeldud kaitsevarustust ei kasutata piisavalt: 70% lastest ei kasuta kaitsmeid rula- ja rulluisusõidul; 55% vanematest ei pea väikelapsele oluliseks kaitsekiivrit jalgrattasõidul.
* Vaid 1/3 vanematest on paigaldanud koju suitsuanduri ja 20% ei ole veendunud, et vahendid, millega laps koduõuel mängib, on korras ja lapse jaoks ohutud.
* 47% vanematest ei ole selgitanud oma lastele, kuidas käituda, kui kellegagi mängukaaslastest on juhtunud õnnetus.

Märka ohtu!
· Väikelapseeas on isegi lühikesed paelseosed ohtlikud: need võivad jääda kuhugi kinni ja põhjustada lämbumise, kukkumise või rippuma jäämise. Mänguriietuses tuleb eelistada paelte asemel trukke, eriti kapuutsi puhul.
· Lapse hingamisteed on kitsad, seepärast tuleb väikesed esemed, nagu nööbid, metallrahad, pärlid, kivikesed jms neist eemal hoida. Ka toidu(tükikeste) sattumist hingamisteedesse tuleb vältida.
· Väikelast ei tohi jätta hetkekski omapead vanni. Kui kodu läheduses on bassein, tiik, järv, oja või mõni muu veekogu, ei tohi last jätta järelevalveta nende lähedusse.
· Lubamatu on jätta laps omapead autosse. Ka varju pargitud auto võib juba lühikese aja pärast sattuda päikese kätte.
· Laps ei tohi jääda üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli. Imiku magamisase olgu selline, kust tal on võimatu maha kukkuda.
· Mööblil ei tohiks olla teravaid nurki, neid saab katta nt polstermütsikestega.
· Hoiduge rippuvatest mööbli- või lauakatetest. Neist kinni haaramisel võib laps endale esemeid, kuumi toite ja vedelikke jms peale tõmmata.
· Sageli saadakse väga valulikke kogemusi näppe ukse vahele jättes, selle vältimiseks on kõige käepärasem visata üle ukse käterätt.
· Nii trepi ülemisse kui ka alumisse otsa tuleks paigaldada väravad.
· Mänguasjad ei tohi jääda põrandale laokile, sest lapsed komistavad pidevalt nende otsa ja kukuvad.
· Ärge jooge kohvi või teed, kui laps on süles. Ootamatu siputusega paiskub kuum jook näole, kaelale või rinnale. See on üks sagedasemaid raske nahapõletuse põhjusi väikestel lastel.
· Vannitoa kraanivee temperatuur ei tohi kunagi olla kuumem kui 40 kraadi, köögivesi mitte üle 55 kraadi.
· Juba pisike lonks söövitavat või kanget happelist ainet kahjustab rängalt lapse suu, neelu ja söögitoru õrna limaskesta ning võib olla põhjuseks eluaegsele puudele.
· Nikotiin on lastele mürk, seepärast ei tohiks nende läheduses suitsetada.

Allikas: “Imikute ja väikelaste vigastuste vältimine”