"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Toiduhind sööstab kõrgustesse (0)
14. aprill 2008

Rohkem kui pool Eesti elanikest on juba alustanud hinnatõusude tõttu toidu arvelt kokku hoidmist ehk muutnud otseselt oma toitumisharjumusi, teatab konjunktuuriinstituudi värske uuring.

Rohkem kui pool Eesti elanikest on juba alustanud hinnatõusude tõttu toidu arvelt kokku hoidmist ehk muutnud otseselt oma toitumisharjumusi, teatab konjunktuuriinstituudi värske uuring.
Vastavalt konjunktuuriinstituudi uurimusele ostab vaid veidi alla poole (46%) elanikkonnast tänavu endiselt neidsamu toiduaineid, mida varemgi ning endistes kogustes.
Väiksemates kogustes, kuid sedasama, mida varem, on hakanud ostma 18% küsitletuist. Peaaegu neljandik (23%) küsitletuist tunnistas, et ostavad samasuguseid toiduaineid nagu varemgi, aga nüüd valivad neist odavama ning tõenäoliselt vähem kvaliteetse variandi. 11% hakkas ostma odavamat toitu endisest väiksemates kogustes.
Eestis elavad reeglina suurimas kitsikuses just lastega pered ning üksikvanemad.
26% Eesti peredest on lapsed ning on väga tõenäoline, et just nimelt lastega peredes on toitumine pärast hinnatõusu muutunud vähem kvaliteetseks.

Söök hakkab tasku peale
Veebruaris kasvasid hinnad 11,3% võrreldes möödunud aastaga.
Kõige rohkem – 17,1% – võrreldes mulluse veebruariga kasvasid toiduainete ja mittealkohoolsete jookide hinnad. Veidi vähem kasvasid ühiskondliku toitlustamise hinnad (15,8%), väljaminekud eluasemele (15,2%) ja transport (14%). Enam-vähem samasugune oli vahekord eelmise aastaga võrreldes ka jaanuaris.
Märtsikuu andmetel olid suuremateks tarbijahinnaindeksi mõjutajateks lisaks toidu hinnatõusule ka soojusenergia, ahjukütte ja mootorikütuse kallinemine. Kolm neljandikku toidu hinnatõusust andsid kallinenud piima-, jahu- ja lihatooted.
Piimatooted olid inflatsioonialal üldse esirinnas. Kui aasta tagasi maksis liiter piima vaid veidi üle kuue krooni, siis nüüd maksab sama kogus piima peaaegu kümme krooni. Juustust on üldse ebamugav rääkida: mõned sordid läksid tervelt kaks korda kallimaks; ka võihinna tõus ei jää juustu omast palju maha.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et aastaga läks ostukorv 15% kallimaks. “Toiduga on praegu üks probleem – võib öelda, et see on vältimatu kulutus: kui teised kaubad võid ka ostmata jätta, siis toiduta ei tule kuidagi välja,” märkis Josing.
Tema arvates lähitulevikus toiduainete hinnatõus aeglustub. Josingu sõnul on selleks mitu põhjust: esiteks on piima kokkuostuhind maailmaturul aasta alguses langenud, meil seevastu on see juba saavutanud taseme, millest lähtuvalt jaehinda pole enam kusagile kergitada.
“Teiseks, aasta alguses mõjus inflatsioonile järsult aktsiiside tõstmine,” lausus Josing, kelle sõnul on üks hinnatõus veel tulemas.
“Liha, mille hind on praegu vaid väga vähe tõusnud, kallineb veel söödahinna tõusu tõttu,” kinnitas ta.

Tootjad oma käest ei anna
Valga lihakombinaadi müügidirektor Meelis Milk ütles, et lihahinna tõusu on oodata suvel. Selles ei ole tema sõnul aga süüdi mitte üksnes loomasööda kallinemine, vaid sesoonsed hinnamuutused, ehk suvel, kui inimesed peavad piknikke, ei lase tootjad mõistagi oma võimalust käest.
Juustu ja võid tootva firma Estover tegevdirektor Kai Rimmel kinnitas, et piimatooted ei peaks enam kallinema. Tema sõnul ei ole ettevõte toodangu assortimenti hinnatõusuga seoses muutma pidanud, kuid firma käive on hinnatõusu tingimustes veidi langenud: “Kui juustuhind hakkas tõusma, vähenes juustu tarbimine tervikuna, kuid nõudluse struktuur ei muutunud.”

* * *

Rohkem supipäevi tulekul
Päris raskeks on olukord läinud koolisööklaid teenindavatel firmadel. Fazer Amica teenindusdirektori Ülle Prometi sõnul moodustab nende toodangu hinnast 70% tooraine, ja kui toiduainete hind tõusis, algasid probleemid: “Meile esitatakse roogade kalorsuse ja toiteväärtuse osas rangeid nõudmisi, seepärast me liha kartuliga asendama ei hakka.” Promet rääkis, et praegu on selle piirini, mil midagi leiutama tuleks hakata, veel aega, kuid samas pole piir kaugel. “On kaks võimalust: küsida toidu eest rohkem raha või reguleerida maksumust menüü abil. See tähendab, teha rohkem supipäevi – supp ja magustoit on odavamad kui praad,” selgitas Promet. Tõsi, tema sõnul ei ole teine lahendus just parim: “Meie ette kerkib dilemma: kas toita lapsi nii, nagu neile meeldiks, või arvestada etteantud rahaga. Lapsed ei armasta ju eriti suppi, sugugi mitte kõik ei hakkaks seda mitu korda nädalas sööma. Meie ülesanne on ikkagi toita lapsi nii maitsvalt kui ka tervislikult.”

* * *

Neljandik sissetulekutest
Eestlasel jääb keskmise eurooplasega võrreldes toidu kõrvalt muuks vajalikuks vähem raha.
Möödunud aasta alguse seisuga kulutasid Eesti perekonnad toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ühe neljandiku oma sissetulekutest – vaatamata sellele, et üheksakümnendate aastate keskpaiku see näitaja tasapisi vähenes. Seda on väga palju nii Euroopa kui ülejäänud arenenud maailmaga võrreldes.
Keskmiselt kulutatakse Euroopas toidule 12–13% sissetulekust, USAs aga 7–8%. Seega võime me neist hoopis vähem lubada endale kulutusi millelegi sellisele, mis pole päris hädavajalik.
Väljaminekute struktuuri kohta 2007. aastal statistikaamet andmeid ei kogunud, seega pole ka konjunktuuriinstituudil ülevaadet, kui palju suurenesid väljaminekud toidu peale teiste kulutustega võrreldes.

* * *
Säästukauplustes kiire hinnatõus
Nii imelik kui see ka pole, säästukauplustes (nagu Maxima ja Säästumarket) kasvavad hinnad veel kiiremini kui mujal. Kõige selgemini on see näha piimatoodete hindu võrreldes: näiteks eestimaine või kallines tavalistes Tallinna kauplustes 51%, aga “odavates” 74%.
Marje Josingu sõnul moodustab säästukauplustes suurema osa hinnast n-ö tooraine ning seal ei ole juurdehindlust “margi pealt”. Samal ajal kauplused, mida traditsiooniliselt loetakse kallimateks, näiteks Selver, püüavad viimasel ajal mitmete kampaaniatega enda poole meelitada ka hinnatundlikumaid kliente. “Niisiis ärge arvake, et kui on tegu odavkauplusega, siis on seal automaatselt kõik odavam,” ütles Josing.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.