Kui enamik ettevõtteid sulgeb oma uksed õhtul või hiljemalt öösel, siis kasiinod pakuvad millegipärast oma nii “hädavajalikku” teenust 24 tundi ööpäevas.
Kui enamik ettevõtteid sulgeb oma uksed õhtul või hiljemalt öösel, siis kasiinod pakuvad millegipärast oma nii “hädavajalikku” teenust 24 tundi ööpäevas.
Just nagu kiirabi või tuletõrje on nad alati valmis kõiki “hädalisi” aitama, ainult et eesmärk on vähem üllas – et inimesed saaksid neile absoluutselt igal ajahetkel kõik oma raha ära anda.
Ega ööpäevase lahtioleku taktika pole ilmselt valitud ilmaasjata. Ikka selleks, et juba mänguhoogu sattunud inimesel kaoks igasugune aja- ja reaalsustaju, sest kasiino mõneks tunniks sulgemine võib ju mõne mänguri kogemata “maa peale” tagasi tuua.
Ja raha voolaks kasiinode kaukasse muidugi jälle vähem ning mõnel perel jääks leivaraha alles.
Linnajuhid sooviksid kasiinode lahtiolekuaegu piirata, mis on jälle sammuke tsiviliseeritud Euroopa riikide suunas, kuna enamikus riikides me sellist hasartmänguäri laiutamist ju ei näe.
Näiteks Austrias on terve riigi peale kaks kasiinot ning päevasel ajal on need suletud. Stockholmis on üks kasiino, mis kuulub riigiettevõttele Svenska Spel. Hotellides ja restoranides tegutsevad mängukohad (lubatud on ainult kaardi- ja täringumängud ning rulett) ning sinna juurde ei tohi pakkuda alkoholi. Ruletis tohib kõrgeim panus olla 6 Rootsi krooni ning suurim võit saab olla üksnes 200 Rootsi krooni. Soomes, nagu Rootsiski, on lubatud vaid üks riigile kuuluv operaatorfirma, riigi ainus kasiino asub Helsingis.
Kummaline on ka lugeda ajalehe Äripäev eelmisel nädalal väljendatud seisukohta, et kasiinode arvu ja tegevuse piiramine linnavõimu poolt on halb asi juba ainuüksi seetõttu, et seda tehakse justkui üksnes rahva südame võitmiseks.
Siit koorub välja lihtne küsimus: huvitav, kas linn peaks tegelema asjadega, mida rahvas ei toeta? Kuna elanikud on kahe käega poolt nii alkoholipoliitika karmistamisele kui ka kasiinode tegevuse piiramisele, siis järelikult linnajuhid on kohustatud rahva soove eirama?
Tõsi on see, et riigikogus on juba mõnda aega menetlemisel uus hasartmänguseadus, mis annab omavalitsustele mängukohtade arvu reguleerimiseks suuremaid võimalusi. Näiteks saaksid omavalitsused õiguse kehtestada oma territooriumil piirkonnad, kus mängukohtade avamine on keelatud. Ka sätestab uus seadus, et kasiinodesse saab sisse ainult isikut tõendava dokumendi alusel.
Samas on seaduse vastuvõtmine jäänud millegipärast venima, sest algselt pidi see jõustuma juba tänavu. Võimalik, et see õigusakt ei jõustugi iial.
Seni aga, kui riik kasiinode arvu piiravat eelnõud veeretab nagu kuuma kartulit, ei saa Tallinn ju oodata.
