Vanalinnas kümneid võõrapäraste nimedega söögikohti silmates tekib tihti tunne, nagu me oleks armsalt Eestimaalt kogemata kombel mõnda teise riiki sattunud. Ometi ei takista eestikeelne ärinimi näiteks Tallinna restoranil Kolme Näoga Mees end maailmakuulsa ajakirja Vogue külgedel eksponeerimast ega vähenda nende äritulusid.
Vanalinnas kümneid võõrapäraste nimedega söögikohti silmates tekib tihti tunne, nagu me oleks armsalt Eestimaalt kogemata kombel mõnda teise riiki sattunud.
Ometi ei takista eestikeelne ärinimi näiteks Tallinna restoranil Kolme Näoga Mees end maailmakuulsa ajakirja Vogue külgedel eksponeerimast ega vähenda nende äritulusid.
Põgus pilk kas või Tallinna linna söögikohtade nimistule näitab, et eelistatakse võõrkeelseid nimesid. Vaadakem natuke ringi: Basso Lounge, Deja Vu Lounge, Lounge 24, Lounge Kaheksa, R.I.F.F. Lounge, Park Lounge ja Stereo Lounge, Bierstube, Bikers Stoori Pub, Depeche Mode, The Englishman Pub, The Lost Continent, St. Patrick’s Pub.
Kümned café’d ja lounge’id tekitavad Tallinna elanikus kergelt tunde, nagu kuuluks meie linn kuulub üksnes turistidele.
Samas on eestikeelsete nimedega kohti siiski veel alles jäänud, kuigi nad on üldises võõrapäraste nimede virvarris üksikud erandid: vanast ajast tuntud Maiasmokk, Moskva, KuKu, Saiakang ja Kolme Näoga Mees, Musi, Pagaripoisid, Raekohvik, Novell jt.
Need üksikud näited aga ei muuda linna üha võõrkeelsemaks muutuvat välisilmet.
Inspektsioon sooviks inglise keelt piirata
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomuski sõnul kasutavad paljud firmad võõrkeelseid nimesid, kuna arvatakse, et eestikeelne nimi “ei müü” ja muukeelsed nimed aitavad enam välisturiste ligi meelitada.
“Meile on ka selgitatud, et eesti keeles ei ole firma nimetamiseks sobilikke sõnu,” sõnas Tomusk. “Samuti on võõrkeelseid nimesid põhjendatud söögikoha eripäraga: kui pakutakse Kaukaasia toitu, siis peab nimeks olema Šeš-Beš.”
Keeleinspektsioon nendib ka seda, et täna ta seaduse alusel firmadelt eestikeelseid ärinimesid nõuda ei saa. “Loomulikult sooviksime, et nimed oleksid eestikeelsed,” selgitas Tomusk. “Kuid me ei saa eestikeelseid ärinimesid täna kahjuks veel nõuda, sest sellist õigust seadustik meile ei anna.”
Samas on Tomusk seisukohal, et firmad võiksid siiski rohkem eestikeelseid nimesid kasutada ning ka riik võiks teha asjakohase seadusemuudatuse.
“Üleskutse kasutada rohkem eestikeelseid nimesid tegi äsjase emakeele päeva puhul koguni Tallinna linnapea Edgar Savisaar,” rõhutas Tomusk, kelle sõnul tasub meenutada sedagi, et 1995. a keeleseaduse väljatöötamise käigus tegid Eesti Keele Instituudi keelemehed eesotsas Henn Saariga ettepaneku, mille kohaselt kohalikul omavalitsusel oleks õigus piirata võõrkeelsete nimede lubamist, kui nende hulk vastavas omavalitsuses on liiga suur. “Tallinnas on see juba ammu juhtunud,” nentis Tomusk.
Eesti keel võib ka “müüa”
“Nad võivad ju väite taha pugeda, et võõrkeelne nimi müüb paremini ja mingis osas võib neil isegi õigus olla,” sõnas Tallinna Ülikooli reklaami- ja meediaosakonna juhataja Tiina Hiob. Tema sõnul kasutatakse võõrkeelseid nimesid juhul, kui sihtgrupp on laiem kui Eesti, kui omanikuks on välismaine kett või kui nimi kommunikeerib toodet paremini.
Samas võib Hiobi sõnul mõnel juhul eestipärane nimi turunduslikult isegi paremini mõjuda. “Teatud tingimustel võib eestikeelse nime kasutamine isegi efektiivsem olla,” sõnas Hiob. “Eestipärane nimi annab oma inimesele signaali, ja ka turistile, et tegemist on millegi eestipärasega,” lisas ta.
Hiobi sõnul võiks söögikoha eestikeelse nime juurde kuuluda ka üldmõistetavad märgid, millest turist aimu saab, millega tegemist. “Näiteks kohvikule kohvitassi märk või söögikohale märk, mis sümboliseerib restorani teemat,” täiendas Hiob.
Eesti nimega Vogue’i ajakirja
Omapärase söögikoha Kolme Näoga Mees juhataja Ilvi Jürimäe sõnul ei pea tingimata võõrkeelne nimi olema, et edukas olla. “Eestikeelse nimega saab väga hästi hakkama. Muu, nagu näiteks miljöö ja atmosfäär, on palju tähtsamad,” sõnas Jürimäe. “Meil on käinud inimesi igalt pool, näiteks ka Austraaliast on tuldud kohale,” lisas Jürimäe. Restorani juhataja toob välja, et välismeedias on nendest palju kirjutatud. “Viimati ilmus meist lugu Moskva Vogue’is,” lisas Jürimäe. Tema sõnul on ka eestlased sagedased külastajad. “Paljud pered ja vanemad inimesed käivad siin tähtpäevi tähistamas,” ütles Jürimäe.
Mõnikord ei ole nimi keelega seotud ja selle valikul tulevad mängu muud aspektid. Hiljuti oma tegevust alustanud restoran Clazz juhataja Mona Mägi sõnul mängis nime valikul rolli pigem seostus muusikaga. “Clazzi nime saamislugu on tugevalt seotud muusikaga,” sõnas Mägi. “Otseselt ei ole nimevaliku puhul küll sellele mõeldud, et tegemist peaks olema inglisekeelse nimega,” lisas Mägi. On ju ka “jazz” eesti keeles samamoodi kasutusel nagu inglise keeles.
