Hiljemalt sügisest alates on pilvelõhkujate kaootilisele püstitamisele Tallinnas esmakordselt piir ette pandud. Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” piirab ka ehitajate omavoli ning säilitab miljööpiirkondade ilu.

Hiljemalt sügisest alates on pilvelõhkujate kaootilisele püstitamisele Tallinnas esmakordselt piir ette pandud. Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” piirab ka ehitajate omavoli ning säilitab miljööpiirkondade ilu.

Planeering on vajalik, sest paljude hajutatult tegutsevate kinnisvaraarendajate või maaomanike soov on suurema kasu saamiseks rajada üksikule krundile naabritest märgatavalt kõrgem ja suurema pinnaga hoone. See tõstab aga oluliselt kvartali hoonestustihedust, varjab valgust ja tekitab tuulekoridore, halvendades sageli naabrite elu- või töötingimusi ning kahandades nende kinnisvara väärtust.

“Planeering määrab seega emakordselt täpselt kindlaks alad, kuhu sobivad kõrgemad kui 45meetrised hoonemahud,” ütles abilinnapea Taavi Aas. !Samas on linna olulisemaks eesmärgiks säilitada ajaloolise vanalinna domineerimine linnasiluetis.”

Tallinna Linnaplaneerimisameti osakonnajuhataja Martti Preemi kinnitusel jäävad tänu planeeringule ära vaidlused kõrghoonete sobivuse üle mingisse piirkonda.
“Mõnel on näiteks vanaemalt saadud 200ruutmeetrine krunt ja ta tahab sinna 33korruselist hoonet ehitada,” seletas Preem. “Nüüdsest aga, kui ikka planeering ei luba, siis ei saa enam arendaja suvalisse kohta kõrghooneid ehitada.”

Vanalinn jääb merelt silma
Kõrghoonete teemaplaneering kindlustab, et mere poolt vaadates domineerib vanalinn ja ühtse hoonestuslaadiga miljööalad säilivad puutumatuna. Samuti aitab see tihendada kesklinna ja linnakeskusi ning pidurdada linna laialivalgumist.
“Pilvelõhkujate ehitamine ei tohi kaasa tuua teedevõrgu suuri ümberehitusi,” kirjeldas Aas uusi reegleid. “Samuti ei tohi suureneda oluliselt ümbritsevate tänavate liiklus- ja parkimiskoormus. Alles peavad jääma ka haljasalad.”
Planeering määrab ära 11 piirkonda, kuhu võib kõrghooneid ehitada.
Arhitekt Oliver Alveri kinnitusel on seda ikka liiga palju. “Üldiselt on teiste riikide linnades kujunenud välja 1–2 piirkonda, kus on majanduslikult kasulik kõrghooneid rajada. Tallinna kõrghoonete planeeringu järgi tundub, et kõrghoonete piirkondi on puistatud peoga üle linna laiali,” rääkis Alver. “Otstarbekas tundub, kui üks koht oleks välja kujunenult Tornimäe piirkonnas ja teine Tartu maanteel Sossi mäel. See annaks ka linna panoraamile juurde, muidu on kõrghooned nagu toikad üle linna püsti.”
Tallinna linnaarhitekt Hendrik Männi sõnul on planeeringu lähtepunkt pigem välistada kõrghooneid ebasobivates kohtades. “Teemaplaneering ei tähenda kohustust, et kõrghooned peaksid selles näidatud kohtadesse kerkima hakkama. Üldiselt Tallinnas ruumi jagub ja kõrghoonete ehitamise vajadus pole nii suur kui 100 aastat tagasi Ameerikas,” rääkis Mänd. “Tallinnas on perspektiivseid kõrghoonete ehitamise paiku kolm: Maakri tänava piirkond, Haabersti ja Tammsaare–Mustamäe tee ristmik. Ülejäänud piirkondadesse võib ehitada üksikuid kõrghooneid ja sedagi maamärkidena suurte magistraalide ristmikele.“

Kõrghoone kui maamärk
Pilvelõhkujad on valminud planeeringu järgi omal kohal linna city’s ehk Liivalaia, Pronksi, Gonsiori ja Lauteri tänavatega ning Rävala puiesteega piiratud alal. Samuti linnaosa keskustes, kus on suur vajadus pinna koondamise järele ning selgelt tuntav tihe linnaline keskkond. Seejuures peaksid kõrghooned lisama vastavale piirkonnale selgelt äratuntavat omapära, mis eristaks seda teistest.
Kõrghoone kui maamärk peab olema kaugelt näha ja seotud koha olulisusega. Maamärk viitab, et sealt algab midagi ja et selle järgi on võimalik orienteeruda. Maamärk võib seega viidata ka linnaosakeskustele, linnakeskusele, aga ka arengupiirkonnale. Arengupiirkond tähendab nii ettevõtlus-, äri- kui ka uuselamupiirkonda. Sellisteks on näiteks Tallinna city ala ja Sossi mäe piirkond.
Arhitekt Alveri sõnul vajaks Tallinn ühtset planeeringut, mis käsitleks kõiki valdkondi, mitte ainult kõrghooneid. “Oleks vaja näiteks ka väljapoole vanalinna jäävate miljööväärtuslike alade planeeringut. Kasu oleks aga Tallinna ühtsest planeeringust, kus kõik ehitusreeglid selgelt ja lihtsalt välja toodud, praegu tegeletakse planeerimises ainult üksikute tahkudega.”

* * *
KÕRGHOONE ON ÜLE 45 MEETRI

11 kõrghoonetele mõeldud piirkonda
* Maakri kõrghoonete piirkond – Viru ja Olümpia hotellide juurest Liivalaia, Pronksi, Gonsiori ja Lauteri tänavate ning Rävala puiesteeni.
* Sossi kõrghoonete piirkond – Sossi kõrghoonete piirkond jaotub kaheks osaks. Üks osa jääb Tartu maanteest lõuna poole Tartu maantee 80D ning Tartu maantee ja Tallinna–Tapa raudtee vahele. Teine osa jääb Tartu maanteest põhja poole ning asub Sikupilli keskuse, Peterburi tee ja Tartu maantee vahel.
* Tondiraba kõrghoonete piirkond – Osmussaare tee, Mustakivi tee, Punane tänava ja Tehnopargi vahel.
* Endla kõrghoonete piirkond – ala Metalli tänava, Mehaanikatänava, Mustamäe tee ja Endla tänava vahel.
* Kitseküla kõrghoonete piirkond – Pärnu maantee, Saku, Türi ja Kohila tänavate vaheline ala.
* Järvevana kõrghoonete piirkond – Pärnu maantee, Tammsaare tee, Järvevana tee ristmiku piirkonna raudteede vaheline alal kuni Hallivanamehe peatuseni.
* Järve kõrghoonete piirkond – Pärnu maantee ja raudtee vahel
Nõmme ja Kristiine linnaosade piirialal.
* Tondi kõrghoonete piirkond – ala jääb Tondi ja Seebi tänavate ning raudtee vahele.
* Sääse kõrghoonete piirkond – paikneb 150 meetri raadiuselt Mustamäe tee ja Tammsaare tee ristmikul Sääse asumis.
* Haabersti kõrghoonete piirkond – Ehitajate tee, Paldiski maantee ja Rannamõisa tee vaheline ala, mis jaguneb kolmeks: 1) Ehitajate tee ja Paldiski maantee vaheline kvartalinurk; 2) Rannamõisa tee ja Paldiski maantee vaheline 400 meetri suurune ala 3) Paldiski maantee, Rannamõisa tee, Kaeravälja ja Mäekõrtsi tänavate vaheline ala.
Sitsi kõrghoonete piirkond – Kopli, Sõle, Paavli ja Sitsi tänavate vahel.

Alad, kus kõrghooned pole teretulnud

* Miljööväärtuslikud piirkonnad – Kalamaja, Pelgulinn, Kadriorg, Kassisaba, Nõmme, Rotermanni kvartal, Süda tänava piirkond ja Veerenni–Herne–Magasini kvartal.
* Vanalinna muinsuskaitseala, kaitsevöönd ning vaatesektorite ja -koridoride esine. Vanalinna ette mere poole rajatavate hoonete kõrgus peab jääma alla 30 meetri, mis on linnamüüri kõrgus ka all-linnas.
* Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala ja teised Tallinna linna ning piirkonna seisukohalt olulised pargid ja rohealad.
* Väljakujunenud ühtlase hoonestuskõrgusega elamualad. Nendes kohtades võib hoonestuskõrgus erineda olemasolevast hoonestusest vaid ühe korruse ulatuses.
* Oluliste infrastruktuuride, nagu Tallinna veepuhastusjaam ja Paljassaare heitvee puhastusjaam alale.
* Viru jaOlümpia hotelle ühendavast teljest lääne poole piki Liivalaia tänavat kuni Kentmanni tänavani ei tohi hoonete kõrgus enamasti ületada 8 korrust. Edasi kuni raudteeni ei tohi ehitada kõrgemaid kui 56 meetri kõrguseid hooneid, sest merelt vaadatuna ei tohi hoonete kõrgus vanalinna taga ulatuda üle Toompea. Sealsed kõrghooned muudaksid Toompea dekoratsiooniks.
* Lasnamäe majakate siht peab jääma vabaks, samuti Majaka tänava sihis vaade Oleviste kirikule.