"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Ühiskanalisatsiooni tulek kosutab tuhandete ­majaomanike rahakotti (0)
21. aprill 2008

Kui 21. sajandil võiks ­arvata, et kuivkäimla ­kasutamine Tallinna majades on jäänud minevikku, siis reaalsuses puudub tuhandetes pealinna peredes ühiskanalisatsioon. Tänavu saavad selle hüve ligi 1200 peret, kes hoiavad seetõttu ka kokku tuhandeid kroone varem reovee äravedamisele kulunud raha.

Kui 21. sajandil võiks ­arvata, et kuivkäimla ­kasutamine Tallinna majades on jäänud minevikku, siis reaalsuses puudub tuhandetes pealinna peredes ühiskanalisatsioon. Tänavu saavad selle hüve ligi 1200 peret, kes hoiavad seetõttu ka kokku tuhandeid kroone varem reovee äravedamisele kulunud raha.
Tänavu ehitab linn 33,2 km kanalisatsioonitorustikke ja aastaks 2011 kanaliseeritakse kogu linn. Hetkel on aga Tallinnas tuhandeid peresid, kelle reovesi ei lähe mitte ühiskanalisatsiooni, vaid imbub sageli väga vanadest kogumiskaevudest otse pealinna mererandadesse ja siseveekogudesse.
Keskkonnaanalüüsid on näidanud, et ligikaudu 5% Tallinna elanike ehk üle 20 000 leibkonna kogumiskaevudest pinnavette imbuv reovesi suudab halvendada täna märkimisväärselt mõnede pealinna mererandade ja siseveekogude seisundit.
Mererannas vahutavad nõudepesuvahendid ja kemikaalid ning hulbivad fekaalide jäägid.

Märg majaümbrus
Kristiine linnaosas Käo tänaval elav Anneli Hõim saab oma majale sellel aastal ühenduse linnakanalisatsiooniga.
Praeguse hetkeni kasutatakse veel kuivkäimlat ja kogumiskaevu.
Tema sõnul pole ilma kanalisatsioonita elamine ebamugav. “Kõige ebamugavam asja juures ongi kuivkäimla. Pesemisvõimalused ja muu vajalik on siiski olemas,” lisab Hõim.
Lisaks kanalisatsioonile lahenevad Hõimu perekonna jaoks ka muud probleemid. Nimelt on nende maja ümbrus väga märg. “Teine hea asi on veel seegi, et kuna meil on siin aastaringselt väga vesine maa, siis kanalisatsioon võib selle probleemi lahendada,” arvab perenaine Hõim.
Peale selle on hetkel probleemne autoga hoovi sõita, sest torud, mis vee eemale juhiksid, on katki. “Väravate taga asuvasse sissesõidule tahtsime uued torud panna, sest vesi ei lähe enam hästi ära,” selgitab Hõim. “Nüüd aga, kui hakatakse siia linna poolt kanalisatsiooni tegema, siis pole mõtet ise teha,” lisab Hõim. Seetõttu ei pea perekond Hõim ka sellistele ehitustöödele hakkama raha kulutama.

Röögatu hind reovee äraviimise eest
Ka Pensionär Mare Peili sõnul on kanalisatsioonita elamine raske.
“Täiesti imelik, et 21. sajandil pole südalinnas veel kanalisatsiooni ja kasutatakse kuivkäimlat,” selgitab Peil. “Seega on kanalisatsiooni rajamine linna poolt täiesti hädavajalik.”
Kanalisatsiooni mitte omada tähendab majaomanikule spetsiaalse teenuse tellimist sette- ja kogumiskaevude pidevaks tühjendamiseks.
Tallinna Vee poolt täna kehtiv ühe kuupmeetri reovee ärajuhtimise tasu on 12 krooni ja 81 senti, seevastu kui ühe kuupmeetri reovee äravedu kogumiskaevudest maksab keskmiselt 80–100 krooni.
Ka pensionär Mare Peil elab eramus, kus pole nüüdisaegset reovee ärajuhtimist ning ta kulutab ühes kuus kogumiskaevust ärajuhtimisele minimaalselt 350 krooni. Lisaks maksab ta veel eraldi vee eest.
Samas on keskmise Tallina pere kulud veele ja reoveele alla saja krooni kuus.
Peili sõnul on tal tihti probleeme ka kogumiskaevude tühjendajatega.
“Alati ei tule need autod kohale ka, kes kaeve tühjendavad, ja peab mitu korda helistama,” sõnab Peil. “Kui solgiautod õigel ajal kohale ei tule, siis ei saagi solki välja lasta või viime naabrite juurde,” selgitab Peil.

* * *

Kanalisatsiooni ehitamise tempo mitmekordistus:

ENNE MAAMAKSU TÕUSU MULLU:
Mullu rajati täiesti uusi kanalisatsioonitrasse üksnes 5,2 km.
Kanalisatsiooni ja veevarustuse rajamiseks kulus linnaeelarvest 170 miljonit krooni.

PÄRAST MAAMAKSU TÕUSU TÄNAVU:
Täiesti uusi kanalisatsioonitrasse ehitatakse 33,2 km, liitumisvõimalus tekib 1149 kinnistule.
Kanalisatsiooni ehitamisele kulutatakse tänavu üle 300 miljoni krooni ja seda otseselt tänu maamaksumäära tõstmise tõttu 1,5%ni.
Täiendavast maamaksu tõusust laekub linnaeelarvest kokku veidi üle 200 miljoni krooni.

* KOKKU KULUB AASTANI 2011 kanaliseerimisele 1,4 miljardit krooni ja seda rahastatakse maamaksu tuludest.

* * *
Majaomanik Mare säästab aastas kuni 6000 krooni ehk soojamaa-reisi raha!

Ilma kanalisatsioonita elaval pensionär Peilil kulub hetkel reoveele aastas vähemalt 6360 krooni! Ühe kogumiskaevu tühjendus maksab nimelt 350 krooni, enamasti tühjendab ta seda vähemalt korra kuus, pooltel kuudel aastas aga koguni kaks korda.
Tallinlane kulutab kuus keskmiselt 3120 liitrit ehk 3,12 kuupmeetrit vett. Tallinna Vee reovee ärajuhtimise tariif on aga 12,81 krooni.kuupmeetri eest. Ehk kui Mare Peil saab kanalisatsiooni ja ei tarbi vett rohkem kui keskmine tallinlane, siis tal kulub reovee ärajuhtimisele keskmiselt 39,9 krooni kuus, mis teeb aastas kokku 478 krooni.
Seega säästab Peil aastas 5882 krooni ehk ta kulud reoveele vähenevad oma 10 korda!

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.