Tallinna elanikud kulutavad oma rahakotist ülemääraseid sadu miljoneid kroone paljude tegelikult riikliku tähtsusega ehitiste korrashoiuks, kuna riigiisad teevad juba aastaid pealinna elanike rahakotile liiga.
Tallinna elanikud kulutavad oma rahakotist ülemääraseid sadu miljoneid kroone paljude tegelikult riikliku tähtsusega ehitiste korrashoiuks, kuna riigiisad teevad juba aastaid pealinna elanike rahakotile liiga.
Teed ja tänavad – Tallinn mullu 513 miljonit, riik 46 miljonit
Tallinn on ainus omavalitsusüksus Eestis, kelle puhul linna läbivate riiklike maanteede lõigud on linna omandis, mistõttu ei finantseeri riik ka nende teelõikude rekonstrueerimist ega korrashoidu.
Samal ajal asuvad linna territooriumil ka riigi jaoks olulised infrastruktuuri ettevõtted, sh lennujaam, sadam, raudtee ning enamik riigiasutusi. Tallinnale jäävad vaid riigi esindamisega seotud kulud ja au.
Kultuuriehitised neelavad sadu miljoneid
Tallinnas asub hulk riikliku tähtsusega hooneid ja objekte (nt raekoda, Raekoja plats jt vanalinna objektid, Vabaduse väljak, Lauluväljak, Kadrioru park, loomaaed, botaanikaaed jm), mille heakorrastamise kohustus lasub täna täies ulatuses Tallinna linnal.
Loomaaed – linn 108, riik vaid 31 miljonit
Tallinna Loomaaeda külastab aastas üle 336 tuhande inimese. Tallinna Loomaaia kogu territooriumil EU normatiividele vastavate loomapidamistingimuste loomine nõuab järgmise nelja aasta jooksul üle 380 mln krooni investeeringuid. Perioodil 2000–2008 on linn investeerinud loomaaeda 108,4 miljonit krooni, riik üksnes 31,7 miljonit.
Lauluväljaku renoveerimine – 2008 riigilt null krooni.
Linnavalitsus ja kultuuriministeerium sõlmisid 10. mail 2006 koostöölepingu viia 2009. aasta üldlaulupeoks Lauluväljak tänapäevasele ohutustehnilisele tasemele. Eesmärgi saavutamiseks kohustusid mõlemad pooled finantseerima Lauluväljaku rekonstrueerimist aastatel 2007–2009 60 miljoni krooni ulatuses, s.o igal aastal 20 miljoni krooniga. Tänavu saab linn riigilt selleks otstarbeks null krooni.
Kultuuripealinn 2011 – linn üle 200 miljoni, riik 4,5 krooni
Kultuuripealinn 2011 on üleriigilise tähtsusega projekt ja Euroopas levinud hea tava kohaselt rahastab projekti 1/3 korraldav linn, 1/3 riik ning 1/3 tuleb muudest allikatest (piletitulu, erasektor jne). Linn on küsinud riigilt tänavu 123 miljonit erinevate üleriigiliste kultuuriobjektide jaoks, seni on riik tänavuseks aastaks eraldanud üksnes 4,5 miljonit krooni. Riik finantseerib Kultuuripealinn 2011 egiidi all valdavalt sootuks teiste omavalitsuste kultuuriprojekte.
Elamuehitus – linn 558, riik vaid 70 miljonit
Elamuseaduse § 33 kohaselt võib kohalik omavalitsusüksus taotleda riigilt vahendeid õigusjärgsetele omanikele tagastatud elamutes asuvate eluruumide üürnikele eluruumide rajamiseks.
Tallinna linn on panustanud elamuehitusprogrammi elluviimisesse 588 mln krooni, riigi toetus on olnud kõigest 71 mln krooni, kuigi algselt lubati 225 mln krooni.
Riigi maade hooldamine neelab miljoneid
Riigieelarvest tuleb tallinlastel tänavu katta ka reformimata riigimaade, mida on Tallinna maast kolmandik (34,2% ehk 40,9 km²) haljastamise kulud.
Linna haljastuse hooldamisele kulub aastas üle 47 miljoni krooni, kuigi linna haljastutest kuulub linna omandisse vaid ligi 7%.
Seega iga tallinlane maksab selle hooldamise ikkagi oma rahakotist kinni. Kogu linna maast on linna omandis üldse üksnes viiendik ehk 18,5%, riigi omandis 12,6%, eraomandis 34,7%
Aktsiisitõus – ainuüksi linna transpordile lisakulu 18 miljonit
2008. aastaks riigi poolt planeeritud aktsiisitõus tekitas üksnes linna transpordiettevõtete erakorraliste kulude mahuks ligikaudu 16 miljonit krooni. Ent aktsiisitõusust tuleneva kommunaalkulude tõusu tõttu kasvasid kulud ka kõigil muudel linna asutustel, lasteaedadel, koolidel jne.
Tänavu kehtestas riik esmakordselt aktsiisi elektrienergiale, mis kasvatab ka elektritranspordi kulusid ca 1,6 miljoni krooni võrra. Tallinn taotles eelarveläbirääkimistel riigiga aktsiisitõusust tulenevate transpordikulude kompenseerimist, kuid tulemusteta.
Ühistranspordi sõidusoodustused 169 miljonit
Riigi kehtestatud Ühistranspordi seaduses on omavalitsusele ette nähtud kohustus tagada pensionäridele, õpilastele jpt elanikegruppidele transpordis sõidusoodustused, millele kulub linna eelarvest üle 169 miljoni krooni. Tallinn on korduvalt tulemusteta taotlenud vahendeid Ühistranspordi seaduses ettenähtud sõidusoodustuste kompenseerimiseks linnale.
Tulumaksureform –100 miljonit linlase taskust
Enne tulumaksureformi laekus Tallinna eelarvesse 12,5% tema haldusterritooriumil elavate inimeste maksustatavast brutotulust. Kui 2004. aastal ei oleks tulumaksureformi rakendatud, kuid maksuvaba miinimum oleks viidud 1400 kroonini kuus, siis oleks Tallinn saanud 12,1% brutotulust. 2004. aastal hakkasid kõik omavalitsused saama 11,4% maksustatavast brutotulust. Tallinna kaotus tulumaksureformist ainult 2004. aastal oli enam kui 100 miljonit krooni.
2007. aastaks on tõstetud kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra 11,9% maksustatavast brutotulust, kuid omavalitsustele on lisandunud mitmed riiklikud ülesanded. Tallinna linna eemärk on olnud, et tulumaksu eraldamise määr oleks vähemalt reformieelsel tasemel (arvestatud ka maksuvaba miinimumi tõstmist), s.o 12,1%, juurde tulnud riiklikke ülesandeid (sh 2005. aastal puuetega inimeste hooldajatoetus ja 2006. aastal haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamine) arvestades 12,3%. 2008. aastal on tulumaksu määr ikka 11,9%.
* * *
Linn investeerib riigist kolm korda rohkem
• Tallinna linnaeelarvest moodustavad investeeringud 28%, riigieelarve kuludest aga ainult 6%.
• Riigi investeeringute kogumahust moodustavad Tallinna investeeringud üle 27%, st Tallinn investeerib oluliselt rohkem kui Eesti riik.
• Omavalitsusele laekub üksnes kümnendik (11,9%) sinu makstavast tulumaksu summast, ülejäänud läheb riigile.
• Samas näiteks riigi toetus Tallinna teede korrashoiuks moodustab 1,2% riigieelarves teede remondiks ja teehooldeks ettenähtud vahenditest.
