"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Arhitektuuriaasta – ilusamate hoonete nimel (0)
28. aprill 2008

Tänavu täie hooga käima läinud arhitektuuriaasta pakub linlastele võimalusi osaleda kümnetel erinevatel – enamasti tasuta – üritustel.

Tänavu täie hooga käima läinud arhitektuuriaasta pakub linlastele võimalusi osaleda kümnetel erinevatel – enamasti tasuta – üritustel.

Tänavu möödub 90 aastat professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis. Seetõttu kuulutasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Arhitektuurimuuseum 2008. aasta arhitektuuriaastaks.
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan Jüri Soolepi sõnul ei jõua ehituskunstiga seonduv tihti ka meedia vahendusel küllaldaselt või õigel kujul elanikeni. “Tavalise linnakodanikuni jõuab teadmine tihti siis, kui ta ehmatusega näeb, et on tekkinud üks uus maja, tänav või väljak. See, millistes majanduslikes, poliitilistes ja imagoloogilistes tõmbetuultes arhitektuur ja linnaehitus tegelikult sünnib, jääb varjule,” rääkis Soolep.
Märtsis algas ja 4. maini kestab Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumentide näitus, mis räägib omaaegsete monumentide esteetikast ja eetikast.
Aasta lõppu kavandatav arhitektuurimuuseumi uus püsiekspositsioon soolalao keldrikorrusel keskendub nüüdisaegsele arhitektuurile. Kavas on uuendada muuseumis püsivalt väljas olevat 2006 suvel valminud Tallinna keskosa suurt maketti, sest vahepeal on valminud palju uusehitisi.
Arhitektuurimuuseumi juhataja Karin Hallas-Murula toob esile aga näiteks muinsuskaitseteemalised näitused. “Need juhivad tähelepanu valdkonnale, millest arhitektid alatasa tahaksid üle vaadata, justnagu kartes, et ajaloo tundmine vähendab uue loomise võimet,” rääkis Hallas-Murula. “Muinsuskaitse ja arhitektid peaksid omavahel tihedama dialoogini jõudma. Nii uuel kui vanal on võrdselt eluõigus, ent arhitektide ignorantsest suhtumisest olemasolevatesse ehitistesse on sündinud palju kahetsusväärseid vigu.”
Aasta jooksul on ka Rotermanni soolalaos tulemas tavalisest rohkem tasuta külastuspäevi, mil huvilised võivad arhitektuurist rohkem teada saada.
Arhitektuurimuuseum on väheseid muuseume Eestis, mille püsiekspositsioon ja väikegalerii näitused I korrusel on külastajatele kogu aeg tasuta.

* * * * *

Kuidas sünnib hea arhitektuur:

Arhitektuurimuuseumi juhataja Karin Hallas-Murula:
“Tänane linn ei saa sündida ühe arhitekti geniaalsest arvutiklõpsust büroo vaikuses, planeeringud peaksid põhinema dialoogil inimestega. Avaliku ruumi kujundamine pole keset linna kunstinäituse ehitamine, mis arhitektile endale meeldib, aga mida keegi ei pruugi omaks võtta. Igasugused diskussioonid muudavad arhitektide töö keerulisemaks ja sellepärast see neile eriti ei meeldi. On näha, et see dialoog pole piisav olnud ja sellepärast arvab nn keskmine linlane nüüdisaegsest arhitektuurist pigem halvasti kui hästi.”

Arhitektide liidu endine esimees Ülar Mark:
“Hea arhitektuur on võimalik, kui tellijad, arhitektid, omavalitsused ja riik töötavad koos ühise eesmärgi nimel. Tellija saab nõuda senisest rohkem arhitektuurset kvaliteeti. Eesti võiks püüelda ka Euroopa kvaliteetseima arhitektuuriga riigiks saamise suunas, kui ta arvestab vana ja uue sidet, kasutatavaid tehnoloogiaid, ökoloogiat ja energiasäästlikkust. Ka peab riigis tekkima arhitektuuriga tegelev ametnikkond või hästi koordineeritud koostöö erinevate ministeeriumide vahel.”

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan Jüri Soolep:
“Tallinn on väga põnev ja huvitav linn, mille põhiline väärtus on mitmekesine ja eriilmeline ehitiste ruum ja ajalooline linnastruktuur. Seepärast on Tallinna elanikud üldiselt arhitektuuriteadlikud, kuid see teadlikkus on unelusseisundis. Elanike osalemiseks linnaehituses ei sobi aga rahvahääletus või -küsitlus, vaid planeeringute avalikustamised ja arutelud. Samuti aitab linna arendada ekspertide komisjon, mis on oma töös sõltumatu ja millel on ka linnakodanike usaldus. Tallinnas on mitmeid ekspertkomisjone, kuid puudub arhitektide nõukogu, kus arutatakse olulisi linnaehituslikke küsimusi.”

* * * * * 

Arhitektuuriaasta sündmused
23.04-25.05: Muinsuskaitsekuu näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis
24.-25.04: Urbanistika Päevad Eesti Kunstiakadeemia aulas
6.-7.05: Uued arhitektuurifilmid: Euroopa ja Ameerika tipparhitekte Eesti Arhitektuurimuuseumis
08.05: algavad loengud “VÄLK” von Krahli Teatris. Iga kord on käsil erinev teema ehituskunsti rollist tänapäeva ühiskonnas.
26.05-20.06: Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritööde näitus Arhitektuuri- ja Disainigaleriis
16.05: Eesti 2007. aasta parimate interjööride premeerimine Arhitektuuri- ja Disainigaleriis
12-24.05: Näitus 2007. aasta parimatest interjööridest Arhitektuuri- ja Disainigaleriis.
13.06: Iga kahe aasta tagant välja antava preemia “ERAMU” üleandmine parima eramaja kavandanud Eesti autorile teatris NO99. Sellele järgneb 22. juunini kestev näitus parimatest töödest.
Kuni 20.06: Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritööde näitus Arhitektuuri- ja Disainigaleriis
Lisaks näitused “Eesti arhitektuur makettidel” ja “Arhitektuuris peegelduv ajalugu” Eesti Arhitektuurimuuseumis, linnavaadete joonistamine EKA arhitektuuritudengite juhendamisel Tallinnas ja betooniseminar. Lisainfot ürituste kohta saab vaadata www.arhitektuuriaasta.ee ja www.arhliit.ee.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.