Pea kaks kolmandikku linlastest peab peamiseks häirivaks heakorraprobleemiks prahi mahaloopimist. Väga sageli teeb muret ka autoga haljasaladele sõitmine, sodimine ja koerte väljaheidete koristamata jätmine. Tublimad talgutel kaasalööjad on naised ja linnaosadest lasnamäelased, selgub Faktum&Ariko värskest uuringust.

Lisaks mainisid mitmed vastajad ka prügikastide puudust avalikes kohtades ja parkides. Kindlasti on lugejatel hea teada, et tänavu kevadel saabub Tallinna ühistranspordipeatustesse 331 uut prügikasti.
Peaaegu pooled vastanutest (51,9%) on sellel kevadel valmis heakorratalgutel osalema ja 38,2% seda tõenäoliselt või kindlasti ei teeks.
Kindlasti on kevadtalgutel osalemise valmisolekule positiivselt mõjunud ka sellekevadine intensiivne meediakampaania “Teeme Eestimaa puhtaks!” ning Tallinna linna enda sarnased ettevõtmised, näiteks eelmise aasta talgud Lasnamäe paekarjäärides jm.
Naised on olnud meestest veidi usinamad heakorra nimel tegutsema. Neid, kes pole midagi teinud, on kõige rohkem Haaberstis (54,3%). Järgneb Kesklinn 51,8%ga.
Kõige usinamad heakorratöödel osalejad elavad Nõmmel (39,1%) ja Pirital (41,2%) ning üllatuslikult ka Lasnamäel (40%).

Eakad tegutsevad
Vanuste lõikes on märgata, et elanikud vanuses 55+ on olnud teistest vanuserühmadest ehk veidi aktiivsemad tegutsejad. Eelkõige annab see tunda talguliste osakaalu puhul – koguni 22% vanemast vanuserühmast on koristustalgutel osalenud.
Tõenäoliselt on see seotud eakamate inimeste veidi suurema seotusega vahetu koduümbrusega ning neil on ka noortega võrreldes rohkem aega.
Heakorrateenustest on kõige enam kasutatud ajutiselt paigaldatud prügikonteinereid – seda on teinud 39,1% kõigist vastanutest. Ootuspäraselt on seda võimalust teistest enam kasutanud Pirita ja Nõmme elanikud. Vähim aga Kesklinna ja Haabersti elanikud.
Huvitav on asjaolu, et koristustalgutel väidab end olevat osalenud enim Lasnamäe elanikke – 20%. Järgneb Põhja-Tallinn 19,4%ga.
Heakorramurede pärast on linna abitelefonile teistest tunduvalt enam helistanud Pirita linnaosa elanikud.

Pooled käivad jala
Kuigi linnapildist võib jääda mulje, et pea iga tallinlane liigub ringi isikliku autoga, selgus küsitlusest, et see pole nii. Veidi enam kui pooled vastanutest (54%) teevad oma argikäigud ühistranspordiga, 11% jalgsi.
Igapäevaseid autosõitjaid on tallinlaste hulgas vaid kolmandik (35%). Mõnevõrra üllatav on see, et kesklinnas elavad inimesed kasutavad palju autot, kuigi käivad sageli ka jalgsi. Kristiines on aga jalakäijaid väga vähe, isegi kui võrrelda “mägedega”, mille infrastruktuur pole just kõige käepärasem.
Linnakantselei arenguteenistuse tellimusel tehti uuringufirma Faktum&Ariko poolt märtsis ja aprillis telefoniküsitlus, mille käigus küsitleti 500 Tallinna elanikku.

* * * * *
Kas naastrehvid tuleks keelata?
Kuna linna suureks saasteallikaks on naastrehvid, mis teatavasti lõhuvad teid, siis uuriti ka linnaelanike suhtumist nende keelustamisse. Siin on vastajad jagunenud kolme enam-vähem võrdsesse leeri.
35% pooldab nende keelustamist, 37% on selle vastu ja 28% ei oma arvamust. Autojuhtide hulgas on äraootaval seisukohal olijaid kõige vähem, muus osas on tasakaal sama, st naastrehvide lubamise poolt on mõne protsendi võtta rohkem autosõitjaid kui nende vastu.

Maha visatud prügi – suurim heakorramure
Pea kaks kolmandikku linlastest peab peamiseks häirivaks heakorraprobleemiks prahi mahaloopimist. Väga sageli teeb muret ka autoga haljasaladele sõitmine, sodimine ja koerte väljaheidete koristamata jätmine. Tublimad talgutel kaasalööjad on naised ja linnaosadest lasnamäelased, selgub Faktum&Ariko värskest uuringust.

Liina Kilemit, sotsioloog
pealinn@tallinnlv.ee
Lisaks mainisid mitmed vastajad ka prügikastide puudust avalikes kohtades ja parkides. Kindlasti on lugejatel hea teada, et tänavu kevadel saabub Tallinna ühistranspordipeatustesse 331 uut prügikasti.
Peaaegu pooled vastanutest (51,9%) on sellel kevadel valmis heakorratalgutel osalema ja 38,2% seda tõenäoliselt või kindlasti ei teeks.
Kindlasti on kevadtalgutel osalemise valmisolekule positiivselt mõjunud ka sellekevadine intensiivne meediakampaania “Teeme Eestimaa puhtaks!” ning Tallinna linna enda sarnased ettevõtmised, näiteks eelmise aasta talgud Lasnamäe paekarjäärides jm.
Naised on olnud meestest veidi usinamad heakorra nimel tegutsema. Neid, kes pole midagi teinud, on kõige rohkem Haaberstis (54,3%). Järgneb Kesklinn 51,8%ga.
Kõige usinamad heakorratöödel osalejad elavad Nõmmel (39,1%) ja Pirital (41,2%) ning üllatuslikult ka Lasnamäel (40%).
Eakad tegutsevad
Vanuste lõikes on märgata, et elanikud vanuses 55+ on olnud teistest vanuserühmadest ehk veidi aktiivsemad tegutsejad. Eelkõige annab see tunda talguliste osakaalu puhul – koguni 22% vanemast vanuserühmast on koristustalgutel osalenud.
Tõenäoliselt on see seotud eakamate inimeste veidi suurema seotusega vahetu koduümbrusega ning neil on ka noortega võrreldes rohkem aega.
Heakorrateenustest on kõige enam kasutatud ajutiselt paigaldatud prügikonteinereid – seda on teinud 39,1% kõigist vastanutest. Ootuspäraselt on seda võimalust teistest enam kasutanud Pirita ja Nõmme elanikud. Vähim aga Kesklinna ja Haabersti elanikud.
Huvitav on asjaolu, et koristustalgutel väidab end olevat osalenud enim Lasnamäe elanikke – 20%. Järgneb Põhja-Tallinn 19,4%ga.
Heakorramurede pärast on linna abitelefonile teistest tunduvalt enam helistanud Pirita linnaosa elanikud.
Pooled käivad jala
Kuigi linnapildist võib jääda mulje, et pea iga tallinlane liigub ringi isikliku autoga, selgus küsitlusest, et see pole nii. Veidi enam kui pooled vastanutest (54%) teevad oma argikäigud ühistranspordiga, 11% jalgsi.
Igapäevaseid autosõitjaid on tallinlaste hulgas vaid kolmandik (35%). Mõnevõrra üllatav on see, et kesklinnas elavad inimesed kasutavad palju autot, kuigi käivad sageli ka jalgsi. Kristiines on aga jalakäijaid väga vähe, isegi kui võrrelda “mägedega”, mille infrastruktuur pole just kõige käepärasem.
Linnakantselei arenguteenistuse tellimusel tehti uuringufirma Faktum&Ariko poolt märtsis ja aprillis telefoniküsitlus, mille käigus küsitleti 500 Tallinna elanikku.

Väike lisalugu:
Kas naastrehvid tuleks keelata?
Kuna linna suureks saasteallikaks on naastrehvid, mis teatavasti lõhuvad teid, siis uuriti ka linnaelanike suhtumist nende keelustamisse. Siin on vastajad jagunenud kolme enam-vähem võrdsesse leeri.
35% pooldab nende keelustamist, 37% on selle vastu ja 28% ei oma arvamust. Autojuhtide hulgas on äraootaval seisukohal olijaid kõige vähem, muus osas on tasakaal sama, st naastrehvide lubamise poolt on mõne protsendi võtta rohkem autosõitjaid kui nende vastu.