Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on jutt Tallinna miljardilaenust meediamull, mille abil üritab valitsus tähelepanu riigi vankuvalt majanduselt ja eelarve probleemidelt kõrvale juhtida. “Ansipil on vaja süüdlast ja selleks on nüüd valitud omavalitsused,” leiab Aas.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on jutt Tallinna miljardilaenust meediamull, mille abil üritab valitsus tähelepanu riigi vankuvalt majanduselt ja eelarve probleemidelt kõrvale juhtida. “Ansipil on vaja süüdlast ja selleks on nüüd valitud omavalitsused,” leiab Aas.
Ka linnapea Edgar Savisaar rõhutas saates “TeleTallinn”, et ei ole olemas mingisugust Tallinna poolt alla kirjutatud paberit, kus linn sooviks saada mingisugust müstilist miljardilaenu.
Samas võtavad kõik omavalitsused pea igal aastal investeeringuteks teatud ulatuses laene, tagamaks arengut oma haldusterritooriumil.
Seega ka mullu 20. detsembril võttis linnavolikogu vastu 2008. aasta eelarve ja nägi seejuures ette laenu võtmist 500 miljoni krooni ulatuses. “Nii on seda tehtud igal aastal,” lausus Savisaar, “nii tehti ka seekord ja ei rahandusministeeriumil ega kellelgi teisel ei olnud selle suhtes etteheiteid.”
Samuti jääb Tallinna linna laenude maht alla seadusega ettenähtust, mille ulatuses omavalitsused võivad laenata.
“Meie ei kavatse laenata kellegi teise arvelt,” lausus Savisaar. “Vastavalt seadusele võib Tallinna laenukoormus olla kuni 60% aastaeelarve tuludest. Meie laenukoormus on praegu 46 protsenti, aga arvestades rahandusministeeriumi uut metoodikat, koguni vaid 37,2 protsenti,” sõnas linnapea.
Savisaare sõnul saatiski linna finantsteenistus volikogu otsuse täitmiseks paarikümnele pangale pakkumised, sealhulgas ka Euroopa Investeerimispangale. Seejärel küsis Euroopa Investeerimispank Tallinnalt nimekirja võimalikest objektidest, mille vahel võiks valida, sest nad rahastavad konkreetsete objektide kaupa. Finantsteenistus saatiski valiku tegemiseks nimekirja, kus oli objekte isegi rohkema kui miljardi krooni eest.
“Meil tekib küsimus: kes tekitas miljardilaenu segaduse, kui ametlik laenutaotlus on 500 miljonit krooni?” küsis linnapea.
“Keskvalitsus käitub silmakirjalikult,” leiab ka Taavi Aas. “Ühelt poolt on omavalitsustele lisandunud uusi kohustusi, kuid lisaülesannete üleandmisega pole kaasnenud ressursside tagamist. Samas piirab valitsus omavalitsustel laenuvõimalusi. Kas koolid peaksid jääma remontimata ja lasteaiad ehitamata?
Lähtudes Euroopa Liidu kohalike omavalitsuste hartast, millega on liitunud ka Eesti Vabariik, on keskvalitsusel kohustus tagada omavalitsustele ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid. Seni pole keskvalitsus seda nõuet järginud, mistõttu on tekkinud olukord, kus omavalitsused peavad leidma täiendavaid ressursse.
