"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Magus martsipan – kas Tallinnas loodud? (0)
28. aprill 2008

Martsipan on kuulus maiustus, mida võib õigusega nimetada Tallinna suveniiriks. Kõigist Põhja-Euroopa linnadest on ainult Tallinnal ja Lüübekil pikaajalised traditsioonid selle maiustuse valmistamise alal ja nad on veendunud, et ka martsipani loomise au kuulub nimelt neile.

Martsipan on kuulus maiustus, mida võib õigusega nimetada Tallinna suveniiriks. Kõigist Põhja-Euroopa linnadest on ainult Tallinnal ja Lüübekil pikaajalised traditsioonid selle maiustuse valmistamise alal ja nad on veendunud, et ka martsipani loomise au kuulub nimelt neile.

Täpselt ei tea martsipani tekkelugu keegi, kuigi on teada, et esimesed selletaolised maiustused valmisid araabia maades, kus kasvavad mandlid. Hansa ajal hakati mandleid vedama ka Tallinnasse.

Mardileib
Martsipani valmistati esialgu ühes vanimaist Euroopa pidevalt tegutsevatest apteekidest – Tallinna Raeapteegis, mida kirjalikud allikad nimetavad juba 1422. aastal. Ühe Tallinna legendi kohaselt mõtles martsipani välja apteekriõpilane nimega Mart. See legend sai eriti populaarseks tänu Jaan Krossi jutustusele “Mardileib”.
Apteegiraamatutes on 1695. aastast kirjas ravim nimetusega Panis Martius (või Marci Panis). Räägitakse, et see ravis õudsest haigusest terveks pürjermeistri enese, seejärel aga muutus populaarseks daamide seas, kes hakkasid martsipanist abi otsima nii armuvalu kui südamevaevuste korral.
Apteek valmistas ka martsipanist vappe kingituseks tuntud linlastele. XVII sajandist on meieni jõudnud apteegi tellimus Hollandi kujurile Arent Passerile kahe kivivormi valmistamiseks. Ühel neist on suur lõvidega Tallinna vapp, teisel väike ristivapp. XIX sajandiks vormide hulk täienes – lisandusid näiteks raekoja ja Toompea kujutisega martsipanid.

Magus ajalugu
Põnevaid martsipanivorme võib näha spetsiaalses muuseumitoas. Olen veendunud, et paljud linnakodanikud käivad sellest sageli mööda, aimamata, mis seal sees on. Muuseumituba ja magusa töötuba asub populaarses kohvikus Maiasmokk. Selle sisekujundus on pärit XX sajandi algusest, vaateakendel on kiri 1864. Töötoa seintel on töötajate vanad fotod, mille keskel on Georg Ferdinand Stude järeltulija koos oma kaastöötajatega 1913. aastal uuenenud kohvikuinterjööris.
Kas teate, et Maiasmokk on Tallinna kõige vanem kohvik? 1864. aastal tuli siia Narva kondiiter, baltisakslane Georg Stude, kes ehitas hoone ümber ja laiendas seda. Stude eksklusiivsed meistriteosed olid hästi tuntud kogu Eesti ja Liivi kubermangus, aga neid viidi ka Peterburi tsaari õukonda. Kuni esimese ilmasõjani oli Stude martsipani võimalik osta ka tema firmakauplusest Moskvas.
Veel varem, 1806. aastal, ostis maja Pikal tänaval šveitsi kondiiter Lorenz Caviezel ja hakkas seal martsipani valmistama. Seda loeb oma ajaloo alguseks kondiitrivabrik Kalev, mis seega samuti sündis vanalinnas. Kalev saab tänavu 202aastaseks!

Martsipaniekskursioon
Peaaegu 200 kipsvormi on säilinud XIX sajandist, neis valmistatakse tänagi kujukesi. Olemas on puuviljad ja juurviljad, linnud ja loomad, lisaks kaardid linnavaadetega. Siin on martsipanist torte teater Estonia, Tornide väljaku ja Suurte Mereväravate kujutistega – neid vaadates justkui läheksid ekskursioonile minevikku. Näiteks väike Toompea kindlus ja Paks Margareeta näevad tänapäeval mõnevõrra teistsugused välja.

Muuseumitoas võib vaadata kunstniku tööd ja rääkida vana Kalevi töötaja Otto Kuiboga, kes kõneleb tehnoloogilistest saladustest. Kõike valmistatakse käsitsi. Peenestatud mandlite ja suhkru segusse lisatakse maisisiirupit; tainas muutub voolitavaks, see pannakse vormi ja asetatakse nädalaks tärklisesse, et tainas annaks ära liigse niiskuse. Seejärel eemaldatakse tärklisetolm ja kujukesi hakatakse toiduvärvidega kaunistama.
Martsipaniga on seotud ka mõned teised kohad vanalinnas. Näiteks kauplus-muuseum aadressil Viru 4. See on koht nende jaoks, kes tahavad oma kätega voolida martsipanist kujukest ja seda värvida. Terve korrus on eraldatud martsipanist piltidele – siin tehakse gruppidele kingitustega ekskursioone, töötajad on alati valmis külastajaid kujukeste valmistamisel ja värvimisel aitama.

* * * * *
Martsipani muuseumituba aadressil Pikk 16 töötab:
1.01–30.04 E-L 9.30–17.30, P 10.00–16.00;
1.05–31.08 E-L 9.30–18.30, P 10.00–17.00;
1.09–31.12 E-L 10.00–17.30
Sissepääs vaba
Martsipanimuuseum aadressil Viru 4 on avatud iga päev 10-18.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.