Õpilasmalev alustab 28. aprillil kell 14.00 internetis oma koduleheküljel aadressil www.malev.ee malevarühmadesse registreerimist. Uue ettevõtmisena loodi ka kolm uut rühma, kus saavad osaleda ka üliõpilased.
Taasloodud õpilasmalevale on tänavune kuues töösuvi. Suveks leiab tööd ja mõnusat vabaajategevust 1500 pealinna noort, neist 900 erinevates Eestimaa paikades ja 600 Tallinnas. Sel aastal on plaanis 32 linnavälist malevarühma, kuhu on oodatud noored vanuses 15-18 aastat ning 33 linnasisest rühma, kus saavad osaleda noored vanuses 13-18 aastat. Uue ettevõtmisena on loomisel ka kolm EÜE rühma, kus saavad osaleda üliõpilased. Peamised tööd on ka käesoleval aastal heakorra- ja haljastustööd. Osavatel marjanoppijatel on võimalus registreeruda maasikakorjamise rühmadesse,
võrreldes eelmiste aastatega on maasikate korjehinna tasu oluliselt kasvanud.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen märgib, et taasloodud õpilasmalev on noorte seas muutunud populaarseks kiiremini, kui seda omal ajal õpilasmaleva algusaastatel. “Soovijaid on rohkem, kui täna suudame vastu võtta, sest paraku pole tööandjad maleva kiire arenguga suutnud sammu pidada,” lausus Jäppinen.
Sellesuvine maleva avaüritus toimub 30. juunil Tallinna Raekoja platsil. Malevasuvi avatakse traditsiooniliselt rongkäigu ja kõnedega, seejärel sõidavad linnaväliste malevarühmade esimesed vahetused oma uude kolmenädalasse laagripaika. Linnasisesed rühmad alustavad tööga juba juuni keskel. Malevasuvi lõpetatakse suure EÕMi kokkutulekuga 12.-14. augustil, kuhu tulevad kokku malevlased ja rühmajuhid üle Eesti.
SA Õpilasmalev juhataja Eero Kiipli märgib, et õpilasmalev on lahutamatu osa suverõõmudest. “Malev on ühendavaks jõuks – noortel on teotahe, rühmajuhtidel oskus ja kogemus, tööandjatel on materiaalsed võimalused ja malevakorraldajatel kontaktid,” ütles Kiipli.
Õpilasmalev on suunatud noortele vanuses 13-18 aastat, mille eesmärk on töökasvatus ning sotsiaalse kompetentsi kujundamine. Möödunud aastal osales õpilasmaleva rühmades üle Eesti 6000 noort, neist 1500 olid tallinlased. Linnavälistes rühmades teeniti keskmiselt 1500-1800 krooni, linnasisestes rühmades 1000 krooni. Töö jagunes linnavälistes rühmades 40% marjakorje ja 60% heakorratöödeks ja muud abitöödeks. Linnasisestes rühmades olid peamisteks tööandjateks linnaosavalitsused ja erinevad kauplusteketid.
