"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Suur Peeter ja Väike Peeter (0)
28. aprill 2008

Riigi ja Tallinna suhted on aastaid meenutanud Juhan Kunderi muinasjutu tegelasi. Teatavasti on Suur Peeter see, kes muinasjutus paneb ette süüa kõigepealt Väikese Peetri leivakott tühjaks ja lubab järgmisel söögikorral jagada oma leivakotti Väikese Peetriga. Tegelikult jätab ta Väikese Peetri sootuks söögita.

Riigi ja Tallinna suhted on aastaid meenutanud Juhan Kunderi muinasjutu tegelasi. Teatavasti on Suur Peeter see, kes muinasjutus paneb ette süüa kõigepealt Väikese Peetri leivakott tühjaks ja lubab järgmisel söögikorral jagada oma leivakotti Väikese Peetriga. Tegelikult jätab ta Väikese Peetri sootuks söögita.
Ka riik käitub tallinlastega kui Suur Peeter. Näiteks maksavad tallinlased juba aastaid omast taskust sadu miljoneid kroone loomaaia, laululava, vanalinna ehitiste ja riikliku tähtsusega teede remontimise eest. Samas külastavad neid objekte kõik Eesti elanikud.
Täiesti skandaalne on Euroopa mõistes aga see, et riik ei rahasta omaenda pealinna kultuuripealinnaks saamisega seotud projekte, kuigi näiteks Soome riik maksab vähemalt kolmandiku kultuuripealinna projekti kuludest.
Tallinlased maksavad aga uhkes üksinduses sada protsenti kultuuripealinna kuludest ise kinni – kokku enam kui 200 miljonit krooni.
Ometi jääks meie kõigi leivakotti aastatega alles sadu miljoneid, kui riik tasuks nende objektide või ürituste puhul vähemalt kolmandiku või koguni poolt kuludest.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ütleb selgelt, et riik peab tagama omavalitsustele piisavad vahendid omavalitsustele riigi poolt seadusega pandud kohustuste täitmiseks. Reaalsuses Eesti seda ei tee – pigem tõmbab riik linnade püksirihma järjest enam koomale. Kui 2005. aastal oli riigi eraldiste osakaal Tallinna sissetulekutesse 18,38%, siis 2006. aastal oli see 16,13% ja 2008 aastal üksnes 15%. Ka tulumaksureform pani linnade ja valdade, sh Tallinna eelarvele ligi saja miljoni kroonise paugu!
Tulumaksu jätkuv alandamine vähendab veelgi enam omavalitsustele laekuva raha hulka.
Arvestades eelöeldut, on eriti küüniline, et peaministri meeskond üritab üha süüdistada riigieelarve probleemides kõiki teisi – kui alguses oli süüdi maailmamajandus, siis nüüd on rünnaku objektiks valitud süüdlane nr 2 ehk Eesti linnad ja vallad.
Kokkuvõttes võiks öelda, et Suurel Peetril oleks aeg lõpetada vassimine ning lõpuks ka oma leivakotti jagama hakata.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.