Tööturuameti andmetel on töötute arv Tallinnas võrreldes eelmise aastaga kasvanud 51,8%, samas kui registreeritud töötus on üks riigi madalamaid – 2%.

Tööturuameti andmetel on töötute arv Tallinnas võrreldes eelmise aastaga kasvanud 51,8%, samas kui registreeritud töötus on üks riigi madalamaid – 2%.
Majandusliku prognoosi kohaselt, mille andis märtsi alguses SEB panga juhatuse liige Riho Unt, hakkab töötus seoses majanduse jahtumisega üksnes suurenema. Esmajärjekorras puudutab see prognoos ehitajaid, kinnisvaratöötajaid ja töötlevat tööstust.
Tööturuameti nõunik Erko Vanatalu räägib, et nii suur töötuse kasv Tallinnas on seotud sellega, et pealinnas elab kolmandik Eesti elanikest ja seetõttu ilmnevad kõik protsessid siin tugevamalt.
Kuna Tallinna elanikkond on suurem, siis on ka tööandjaid siin rohkem ja vastavalt on ka töökohtade vähenemine massilisem, kui majanduses muutused toimuvad, ütleb Vanatalu. Tema sõnade järgi on töökohti viimasel ajal vähemaks jäänud eeskätt ehituses, kinnisvarasfääris, transiidi alal ja puidu- ning tekstiilitööstuses.

Vähem spetsialiste
Nagu ütles Pealinnale tööpakkumisi vahendava internetiportaali Hüppelaud juhataja Katrin Plaser, nõutakse ehitusse endiselt spetsialiste, aga mitte enam sellisel määral kui varem.
Ka palgatava personali kvalifikatsiooni osas on nüüd teised nõudmised. Üha rohkem otsitakse viimistlejaid, sest on ju vaja lõpuni ehitada kõik need majakarbid, mis ehitusbuumi ajal kerkisid.
Mis puutub transiiti, siis selle ala tunnustatud eksperdi Endel Siffi sõnul on siin olukord tõsine, loobuda on tulnud paljudest töölistest. Siffi arvates ei ole töötuse statistikat siin vaja kommenteeridagi, sest arv kõneleb ise enese eest.

Tuttavad aitavad
Vanatalu räägib, et paljud inimesed ei pöördu töö kaotamise korral mitte tööturuametisse, vaid otsivad tööd iseseisvalt, tuttavate ning internetiagentuuride abil. Tema sõnul on siiski mõtet tööturuametisse pöörduda. Praeguses olukorras, kui tööturgu ümber struktureeritakse, muutuvad paljud elukutsed mittevajalikeks. Tööturuametis on võimalik saada karjäärinõustamist. Konsultant tutvustab tööturu olukorda ja kuulab ära tööotsija soovid ja soovitab seejärel ümberõppe võimalusi. Ümberõpe on tasuta. Praegu on puudus näiteks keevitajatest ning remonditöölistest.
Veel üks väljapääs on oma ettevõtte tegemine. Kõik, kes soovivad saada ettevõtjateks, võivad minna koolitusele, kus saavad teada, kuidas koostada äriplaani ja taotleda stardiabi. Tänu Euroopa fondide toetusele on Tööturuameti stardikapital kasvanud
70 tuhande kroonini.

* * * * *
· Töötuid oli Tallinnas märtsi seisuga 4086.
· Eelmisel aastal samal ajal oli neid 2692.
· Vabu töökohti on hetkel Tallinnas 4102.

* * * * *

Registreeritud töötus on Tallinnas riigi väiksemaid: Tallinnas 2%, Valgamaal 5,8%, Võrumaal 5,3%, Ida-Virumaal 5% ning Põlvamaal 4,9%.
Eestis kokku on Tööturuametis arvel rohkem kui 17 000 töötut.

* * * * *
Tööturul vajatakse (möödunud nädala seisuga):
Koristajaid, koduabilisi, toateenijaid hotellides, nõudepesijaid, triikijaid, kojamehi, uksehoidjaid, autopesijaid, valvureid, telefonimüüjaid – 1780
Keevitajaid, metallkonstruktsioonide valmistajaid, monteerijaid – 1080
Müüjaid, esitlejaid, teenindustöötajaid – 646
Vangivalvureid, päästjaid – 474
Ehituse abitöölisi, sorteerijaid, pakkijaid, lihttöölisi, laadijaid, transporttöölisi, laohoidjaid – 467
Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajaid – 460
Müüritöölisi, betoneerijaid, krohvijaid jt – 399
Auto-, takso-, bussi-, veoautojuhte, traktoriste, ekskavaatori- ja kraanajuhte – 320
Laadimismasina operaatoreid, õmblejaid-motoriste, pagaritöökoja operaatoreid – 283
Õmblejaid – 205
Kinnisvara administraatoreid, maaklereid, turismikonsultante, müügiagente, sekretäre-asjaajajaid jt – 200

Allikas: Sotsiaalministeerium

* * * * *
Stardiabi aitab luua uusi töökohti
Tallinna Ettevõtlusameti poolt välja antavad erinevad toetused aitavad luua uusi töökohti. Eelmisel aastal loodi toetuste abiga üle kahesaja uue töökoha.
2007. aastal anti ettevõtluse jaoks stardikapitali taotlemiseks Tallinna Ettevõtlusametisse 156 avaldust, neist rahuldati 55. Selle abil loodi linnas 233 töökohta. Stardikapitalideks maksti 4,9 miljonit krooni.
On veel üks toetus, mida võib saada Ettevõtlusametist – see on toetus töökohtade loomiseks. Kui luuakse vähemalt kolm töökohta vähemalt kolmeks aastaks, on toetus kuni 100 000 krooni. Suuremat toetust makstakse, kui luuakse vähemalt viis töökohta rohkem kui kolmeks aastaks.
Pealinna ettevõtjad kasutavad seda võimalust esialgu vähe – 2007. aastal esitati kuus avaldust, neist rahuldati neli. Töökohti tekkis selle abil 12.

* * * * *
Mutli: Teil on võimalus hakata ise tööandjaks
Tallinna ettevõtlusvaldkonda kureeriv abilinnapea Jaanus Mutli ütleb, et teatavasti on Eestit tabanud majanduslangus, mille tulemusena tavaliselt suureneb ka töötus, ning pealinn pole selles suhtes mingi erand.
Samas pole tema sõnul Tallinnas vabade töökohtade arv kindlasti väike. “Lihtsalt mõnes valdkonnas on töötajate arv ja palgatase ebaloomulikult kõrgeks aetud ja see peab tasakaalustuma,” märgib Mutli.
Mida kauemaks inimene töötuks jääb, seda raskem on tema sõnul uuesti tööd leida.
Abilinnapea selgitab, et Tallinna Ettevõtlusamet töökohti ei soovita ega paku, aga kui inimene näiteks soovib hakata iseendale tööandjaks, saab ta ametist kindlasti nõu, kust ja kuidas alustada.
“Kui inimene tunneb, et ta suudab oma tööd ise organiseerida ja teistelegi tööd anda, siis võiks ta tulla konsultatsioonile,” ütleb Mutli.
Oma äriplaani esitamisel võib tulevane ettevõtja arvestada stardikapitaliga umbes 100 000 krooni.