"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Põdrad eksiteel ­ (0)
05. mai 2008

Kevadel võib linnas ootamatult kohtuda teismelise põdraplika või -poisiga, kes oma kogenematuses siia uitama sattunud. Viimase kolme aasta jooksul on Põhja-Eesti päästekeskuse töötajad aidanud linnast välja viia 73 eksinud põtra.

Kevadel võib linnas ootamatult kohtuda teismelise põdraplika või -poisiga, kes oma kogenematuses siia uitama sattunud. Viimase kolme aasta jooksul on Põhja-Eesti päästekeskuse töötajad aidanud linnast välja viia 73 eksinud põtra.
Igal kevadel satub linna päris mitu noort põtra. Kui algab kevadine jooksuaeg, saadab emapõder oma teismelised järeltulijad enda juurest minema maailma eluga tutvuma, et saaks ise rahulikult uue pere juurdekasvuga tegeleda.
Just sellal ilmuvadki kohmakad, hobuse mõõtu pikajalgsed põdrateismelised linnadesse ning maanteedele. Nagu selgitab bioloog Georg Aher, hakkavad noored põdrad enesele uut kodu otsima ning satuvad seejuures kogenematuse või uudishimu tõttu sageli ka linna.

Rebased kodunevad
Suurem osa põtru pääseb tänu päästekeskuse töötajatele linnast terve nahaga metsa tagasi. Mõned neist suudavad päästjate juhtimisel omal jalal linnast välja sammuda, teistele tuleb anda unerohtu ja jälgida, et nad pärast transporti ka ohutult ärkaksid.
Metskitsi tuli viimase kolme aasta jooksul linnast välja viia 56 korral. Need esmapilgul tagasihoidlikud ning pelglikud loomakesed armastavad inimese lähedal elada – eriti siis, kui keegi aias või põllul nende jaoks midagi kasulikku kasvatab.
Ruuged rebased satuvad samuti sageli päästjate teele. Nende võrukaeltega, tõsi küll, on palju raskem: nad on suurepärased kohanejad ning paljudele neist on linn saanud koduks. Tõenäoliselt on paljud Lasnamäe poole sõitjad märganud mõnda rebast, kellel saak hambus. Prügimäed, varemed ja võsa on rebaste lemmikkohad linnas, ka asuvad nad meeleldi korterisse vanade ehitusmaterjalikuhilate alla.
“Rebased elavad urgudes ja Lasnamäel on palju kohti, kuhu endale urgu kaevata,” kinnitab Georg Aher.

Hõrgutised rootsi laual
Peamine, mille pärast rebased linna kipuvad, on Aheri kinnitusel siinsed solgiaugud – need on loomakeste jaoks tõeline rootsi laud. Kui aga tekib isu verise biifsteegi järele, leidub nii mõnegi solgiaugu naabruses piisavalt ondatra suuruseks kasvanud rotte, rammusaid linnatuvisid või hanesuurusi kajakaid.
“Aga loomulikult eelistavad linnarebased jahile valmistoitu prügikastist,” märgib Aher. Bioloogi sõnul kõik need kavalpead ei elagi linnas, vaid käivad siin lihtsalt einestamas.
On veel üks hea näide kohanejatest – jänesed. Neile meeldivad kõige rohkem äärelinnaalad ning pargid.
Esiteks on seal hea vaenlaste eest varju leida, teiseks on inimesed nii kenad ja “istutavad pikk-kõrvade jaoks” noori puid, lilli ja muud maitsvat. Varju vaenlase eest on eriti vaja järeltulijate kasvamise ajal, siis on pargis mõneti isegi ohutum kui metsikus looduses. “Suuri röövlinde meie linnades eriti pole, vabalt jooksvaid koeri ka eriti ei leidu – miks ei peaks jänesele siis linnas meeldima?” viitab Aher.

——

Kui märkad linnas põtra:

Võta ühendust Põhja-Eesti päästekeskusega telefonil 1524 või helista Tallinna abitelefonil 1345.
Põdra ja inimese kokkupõrkel jääb kannatajaks alati inimene, seetõttu ei tohi suurele loomale kunagi lähedale minna.
Linna sattunud põder on suure tõenäosusega šokis ja segaduses. Inimest võib ta rünnata siis, kui on sattunud ebamugavasse olukorda, näiteks kui ta on aetud nurka ja puudub põgenemistee.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.