Tallinna teid lõhuvad olulisel määral just tuhanded Tallinna Sadamast väljuvad raskeveokid, millest paljud on teedele lihtsalt liiga rasked. Raskeveokite arv lähiajal vaid suureneb, mistõttu kaalub Tallinn raskeveokite liiklusele lausa kellaajaliste liikumispiirangute seadmist.

Tallinna teid lõhuvad olulisel määral just tuhanded Tallinna Sadamast väljuvad raskeveokid, millest paljud on teedele lihtsalt liiga rasked. Raskeveokite arv lähiajal vaid suureneb, mistõttu kaalub Tallinn raskeveokite liiklusele lausa kellaajaliste liikumispiirangute seadmist.
Liikluseeskirjad näevad ette, et raskeveokid tohivad kaaluda umbes 40 tonni sõltuvalt telgede arvust. “Samas on paljud raskeveokid lausa 45-48tonnise koormaga, mistõttu nende rataste all kuluvad linna teed mitmekordse tempoga,” lausus abilinnapea Jaanus Mutli.
Ent olukord läheb aina hullemaks, sest Tallinna Sadamas tulevad liinile uued võimsamad laevad, mistõttu raskeveokite arv kasvas tänavu hüppeliselt.
“Suured laevad lähevad suuremaks, kiirlaevad lähevad suuremaks ja veidi aeglasemaks, ent navigatsiooniperiood saab olema aastaringne,” kirjeldas Tallinna Sadama infrastruktuuri arenduse osakonna juhataja Hele-Mai Metsal olukorda transpordiametile saadetud kirjas. “Uute laevade autotekid on tunduvalt pikemad kui praegu opereerivate laevade omad,” nentis Metsal.
Seega – kui täna kulgeb sadama kaudu teedele päevas umbes 1000 raskeveokit, siis hiljemalt 2009. aastaks nende arv kahekordistub, olles juba 2000 raskeveokit päevas ning umbes 60 000 raskeveokit kuus. Tagajärjeks on veel suuremad kahjud pealinna teedele ja ummikud.
Lisaks veel liiklusummikud. Kuigi Vanasadama kaudu linna läbiv raskeliiklus moodustab ristmikel päeva liiklusest kuni 2,4%, siis teatud ajaperioodidel võivad nad ikkagi liikluse umbe ajada. “Laevade saabumisel liiguvad need veokid ristmikele väga lühikese aja vältel,” selgitas abilinnapea Jaanus Mutli, “ja see koormab tõsiselt pealinna liiklust.” Kõige suurem on raskeveokite liiklus Tuukri–Petrooleumi ristimikul, kus raskeliiklus moodustab päevasest liiklusest 4,3%.

Tallinna Sadam ehitagu ise teid?
Tallinna Sadamal on plaanis mitmeid arenguid, mis nõuavad uute tänavate väljaehitamist. “Tallinna Sadama arengud Loodekaile ehitatava suure terminali ja parkimisplatsi väljaehitamine nõuab olemasolevatelt tänavatelt sadama veokite väljasõiduks uute tänavate väljaehitamist,” ütles Mutli. Näiteks nagu Rumbi tänav, Petrooleumi tänava ühendus Uus-Sadama tänavaga jne.
Mutli sõnul on liiklusummikute vältimiseks hädavajalik kasutada Põhjaväila, Petrooleumi tänava pikendust ja “Russalka” ristmikku. “Vaevalt et Põhjaväila see lõik 2009. aastaks valmib, kui valmibki, siis arvestades sadama planeeritavat veomahu suurenemist, ei parane liiklustingimused Põhjaväila valmimisega, vaid ehitatava lõigu läbilaskevõime ammendatakse sadama teenuseid kasutatavate sõidukite poolt,” sõnas Mutli.
Üheks lahenduseks pakub Mutli piirata ajaliselt veokite väljasõitu sadamast.
“Linnaliikluse vähegi normaalsuse piirides hoidmiseks ja pikkade seisakute vältimiseks liikluses ei näe ma enne suurte tee-ehituse projektide elluviimist muud võimalust kui piirata ajaliselt Tallinna Vanasadama territooriumilt väljasõitu pikematele kui 12m veokitele kella seitsmest hommikul kuni üheksani õhtul,” nentis Mutli.
Mutli on arvamusel, et Tallinna linn ei pea arenema vastavalt Tallinna Sadama arengule. “Mina leian, et kuna Tallinna Sadam on riik riigis, siis Tallinna linn ei pea vastavalt sadama arengule hakkama oma linna arendama ja sadam ei kirjuta ette linnale, mis järjekorras mingeid teid ehitatakse,” selgitas Mutli. “Kui sadam tahab areneda, siis ta teeb ise need teed korda või ta areneb siis, kui linn on need teed korda teinud,” lisas Mutli.
Tallinna Sadama lõunaosa (D-terminali) kaudu peaks 2009. aastal päevas teedele liikuma kuni 1355 sõiduautot ja 1364 veoautot ning sadama loodeosa (A-, B-, C-terminali) piirkonnast vastavalt 1950 sõiduautot ja 600 veoautot. linlasele jäävad vaid kulud

——
Transiidi sõlmpunkt
Tallinn on kogu riigi transiidiliikluse sõlmpunkt ning transiitveosed annavad ka praegu olulise osa kogu Eesti majanduse koguproduktist. Samas on Tallinna Sadam riigi omandis ning tema ligi 600miljonilisest kasumist ei kuku otseselt linna eelarvesse sentigi. Teisalt tuleb ju julgelt üle veerandi riigieelarvesse laekuvast 5,3 miljardi krooni suurusest kütuseaktsiisist ju tallinlastest autoomanike rahakotist. Ometi ei jõua see raha pealinna teedele – riigi poolt pealinna teedele kulutatud rahasumma on üksnes 1,2% riigi poolt üldse kogu Eestis teedele kulutatud rahasummadest. Mullu jagas riik linnale vaid 46 miljonit krooni. Samas kulutab riik teedele tänavu ainuüksi üle nelja miljardi krooni.

_____

Riigi toetus Tallinna teedele moodustab 1,2% kogu riigis teedeehitusele kulutatavast rahast

Tallinn on ainus omavalitsusüksus Eestis, kelle puhul linna läbivate riiklike maanteede lõigud on linna omandis, mistõttu ei rahasta riik nende teelõikude finantseerimist.
• Ka Tallinna Sadama hiigelkasumist (mullu üle 600 miljoni) ei tule otse linnaeelarvesse sentigi.
• Riigi toetus Tallinna teede korrashoiuks moodustab keskmiselt üksnes 1,2% riigi poolt teedele kulutatud rahast.
• Mullu kulutas riik Tallinna teedeehitusele 46 miljonit, Tallinn ise 516 miljonit.

—–

Raskeveokite arv linnas kahekordistub

• Kui 2006. aastal oli Tallinna teedel umbes 1000 raskeveokit päevas, siis 2009. aastaks peaks see number olema juba ligi 2000 – kokku 60 000 sõidukit kuus.
• Ööpäevas ületab linnapiiri 245 150 sõidukit, kümne aasta eest oli neid 104 200.
• Liikluskoormuse keskmine kasvutempo linnapiiril on Tallinnas kümme aastat järjest olnud 9,5 protsenti – samas kui mujal maailmas peetakse tehnikaülikooli andmetel normaalseks liikluskoormuse kasvuks linnapiiril üht-kaht protsenti aastas.

Allikas: Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituudi liiklusvoogude muutumise uuring, teedeinstituudi teadur Tiit Metsvahi.