"Praegune noorem põlvkond tunneb end liiga vabalt, teistega üldse ei arvestata. Ainult mina – mul on niimoodi mugav ja mind ei huvita, mis edasi saab."

Alicja Pajur, bussijuht
Eluase ja võrdsed võimalused (0)
12. mai 2008

Helsingis on linna ehitatud üürikorterite arv 10 korda suurem kui Tallinnas, kuigi Helsingis on vaid mõnevõrra rohkem elanikke kui Tallinnas.

Helsingis on linna ehitatud üürikorterite arv 10 korda suurem kui Tallinnas, kuigi Helsingis on vaid mõnevõrra rohkem elanikke kui Tallinnas.
Helsingi linnale kuulub ligi pool miljonit üürikorterit, Tallinnale üksnes 3800 eluaset.
Lisaks plaanib Helsingi ehitada igal aastal olemasolevale juurde veel 5000 korterit.
Ka Londoni linnapea Ken Livingstone algatas tänavu mahuka elamuehitusprogrammi, mille käigus rajatakse Londonisse kolme aastaga 50 000 uut kodu, Madridi linn on aga alates 2003. aastast jaganud juba üle sajale tuhandele elanikule linna ehitatud korterid – enamik neist noored pered.
Miks kõik Euroopa linnad oma elanikele massiliselt üürieluasemeid ehitavad?
Vastus on lihtne – eluase on hädavajalik kaup, mille tootmist ei saa usaldada üksnes ülisuuri kasumeid jahtivate ärimeeste kätte, sest siis jääksid paljud inimesed kas peavarjuta või elaksid ilmselt ebarahuldavates eluruumides. Hetkel on näiteks Eesti elanikul keskmiselt kasutada üksnes 25 ruutmeetrit eluruumi, mis on kolmandiku võrra vähem kui Helsingis ja ligi poole vähem kui paljudes teistes lääneriikides. Paljud lapsed kasvavad otseses mõttes kitsikuses, sest neil on vähe mänguruumi, rääkimata paljude eluruumide ebasanitaarsest olukorrast.
Avalik võim suudab ka reeglina alati ehitada odavamalt. Näiteks ainuüksi kasutatud korterite ruutmeetri hinnavahemik Tallinna turul on 18 000–23 000 krooni, mis on suurem kui linna poolt ehitatud UUE korteri ehituskulu!
Euroopa riikide valitsused mõistavad millegipärast ka sada korda paremini majandusseadusi, mille kohaselt vähemalt kolmandikule töötajatest ei jaksa “rikkad” tööandjad ka n-ö jõukates riikides millegipärast maksta sellist palka, et nad saaksid turuhindadega korterit osta või üürida. Samas tahavad kõik tööd ühiskonnas tegemist – ning arenenud riikide elanikud saavad aru, et paljudele kaasmaalastele, olgu nendeks siis õpetajaid, päästetöötajad, noorpered või veel keegi, peab üürieluasemeid paratamatult pakkuma linn või riik.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.