"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Kuidas Tallinn ja tallinlased saaksid majandus­kliima halvenemise taustal edukaks jääda? (0)
12. mai 2008

Pealinn pehmendab riigi majanduslangust

Linnad ja vallad peaksid rasketel aegadel rohkem investeerima ja ka vajadusel enam laenu võtma, kuigi näiteks tallinlasi ohustab riigi vilets majandusseis ilmselt kõige vähem, leiab Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast.

“Riigi majanduslanguses kannatavad minu hinnangul kõige rohkem just nõrgemad lülid. Tallinn oma mitmekesise majandusega nende hulka kindlasti ei kuulu, küll aga väiksemad omavalitsused. Riigi tasandil oleks mõistlik seda endale teadvustada ja valmis olla selleks, et väiksed omavalitsused satuvad tõenäoliselt lähiajal raskustesse.
Kuna Eesti ei ole kindlasti n-ö sotsiaalriik, siis arvatavasti satuvad keerulisse olukorda ka sotsiaalselt vähem kindlustatud inimesed. Kõige valusamini löövad hinna-, aktsiisi- ja käibemaksutõusud, sest vähem kindlustatute sissetulekud lähevad siis kõik igapäevasele tarbimisele. Kohaliku omavalitsuse mõju ja n-ö instrumendid, mida saaks kasutada riigi majandusprotsesside juhtimiseks või suunamiseks, on tegelikult väga väikesed.
Majandusprotsesse saab kõige rohkem mõjutada maksusüsteemide kaudu, kuid nende juhtimine on riigivalitsuse kätes. Kohalike omavalitsuste pädevuses on ainult maamaks. Kui arvestada, et maamaksu üldmaht kogu Eesti ulatuses on ligikaudu 500 miljonit krooni ja riigieelarve maht umbes 90 miljardit, siis on selgelt näha, et omavalitsuste võimalused on väga piiratud. Samas võib öelda, et kohalikud omavalitsused, nende hulgas ka Tallinn, olid oma 2008. aasta eelarve koostamisel tunduvalt konservatiivsemad kui riik riigieelarve koostamisel.
Kas kohalik omavalitsus saab üldse majanduse ergutamiseks midagi teha? Saab küll. Selles osas on võimalik järgida teiste riikide omavalitsuste praktikat, mis eelkõige puudutab investeerimist. Omavalitsus pakub inimestele tööd, tagab maksude laekumise ja pehmendab sellega majanduslangust. Selleks on aga vaja teha investeeringuid. Kõik sõltub sellest, kui palju suudavad omavalitsused majanduslanguse ajal laenu võtta, et tulevikku investeerida.
Konkurentsivõime tõstmiseks on Tallinnas iseseisvusperioodil väga palju ära tehtud, alustades turismimajandusest ja kaubandusest ning lõpetades linnatänavatega. Tallinna aktsepteeritakse kui Läänemere-äärse Euroopa üht pealinna ja võrdset partnerit. Tallinna võimalused maailmas nähtav ja kuuldav olla paranevad veelgi, kui temast saab Euroopa roheline pealinn ja kultuuripealinn. Vajaka jääb minu arvates praegu meediaväljundist – Tallinn peab ennast välismeedias rohkem reklaamima ja meelde tuletama. Tegemist on ju ikkagi pika ja atraktiivse ajaloo ning perspektiivika tulevikuga linnaga.
Teised omavalitsused Eestis jälgivad Tallinnas toimuvat suure huviga: vaadatakse, kuidas kujunevad volikogu otsused, millised määrused vastu võetakse jne. Üsna sageli lähtutakse neist ka oma piirkonna otsuste langetamisel. Kindlasti on teistel omavalitsustel Tallinnast veel palju eeskuju võtta infotehnoloogia valdkonnas.
Kunagi oli Eestis kasutusel selline termin nagu keskuste võrgu programm ja see hõlmas endas kõiki keskusi, alustades piirkondlikest ja lõpetades pealinnaga. Viimane on kahtlemata kogu riigi keskus ja kõige võimsam arengumootor. Keskuste arendamine peaks minu arvates toimuma riigi ja omavalitsuste dialoogi kaudu. Seni seda dialoogi eitatakse.”

* * * * *
Tallinlaste raha voolab lähivaldadele

Tallinn on Läänemere riikide pealinnade seas väikseim ja kui veel paar­kümmend aastat tagasi oli laialt levinud loosung “small is beautiful”, siis nüüd on olukord muutunud ja enam hinnatakse suuremaid ja tugevamaid, leiab Tallinna Tehnikaülikooli professor Sulev Mäeltsemees.
“Meil tuleb püstitada küsimus: kuidas Tallinna suuremaks muuta? Mina arvan, et selleks peaks tegema tihedamat koostööd lähikaudsete linnade ja regioonidega, sealhulgas kindlasti Helsingi, Stockholmi ja Peterburiga. Sageli suhtutakse koostöösse kui ühekordsesse projekti, aga tegelikult peaks see toimima igapäevaselt. Tugev koostöö teiste suuremate linnadega võikski olla üheks meie trumbiks.
Teised omavalitsused Eestis võtavad juba 1990. aastate algusest peale Tallinna puhul eeskujuks tema õigusalast tegevust. Näiteks Tallinna eelarve struktuuri läbimõeldus ja eelarve seletuskiri on siin kõrgel tasemel ja teised saavad need aluseks võtta.
Eeskuju saab võtta veel ka näiteks majandusmehhanismide kujundamisest ja avaliku ja erasektori koostööprojektide rakendamisest. Näiteks teedeehituses, elamuehituses ja koolide renoveerimisel.
Meie põhjanaabrite viimaste aastate linnapoliitika sisuks on olnud toetada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi linnu. Tuntud professor Peter Schröber on öelnud: “Riik, kes ei toeta kohalikke omavalitsusi, nõrgestab iseennast.” Ka meil võiks see põhimõte riikliku mõtlemise osaks olla.
Pealegi on Tallinn ka oluline doonor, kes arvestatava osa üksikisiku tulumaksust annab ümberkaudsetele valdadele.
Halvas majandusseisus kaotavad kõik. Majanduslanguse üks suuremaid ohte on tööpuuduse kasv ja selge see, et eelkõige ähvardab see just väiksemaid valdasid, kus tööd pakub võibolla ainult paar firmat. Seega – halvas majandusseisus on enam ohustatud just maapiirkondades elavad inimesed.
Olelusvõitluses kaotavad nõrgemad, nii inimestena kui omavalitsusüksustena. Majanduslangusega vähenevad igasugused toetus- ja abirahad. Ainus positiivne nähtus, mille majanduslangus kaasa toob, on majanduskeskkonna puhastumine – kaovad ebaefektiivsed töökohad ja inimesed hakkavad oma töökoha nimel rohkem pingutama.
Riigi keskvõimu ja omavalitsuste esindajad peaksid ühiselt maha istuma ja lahendusi otsima, kuidas raskest olukorrast paremini välja tulla. Läbirääkimisteks on vaja vaid head tahet. Kohalikud omavalitsused saaksid ja võiksid aga olla ilmselt aktiivsemad uute töökohtade loomisel ning ümber- ja täiendõppe võimaldamisel.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.