Maarjamäe loss on nii köitev, et Sherlock Holmesi filmide režissöör kasutas seda inglisepärase mõisana tuntud detektiiviloos “Baskerville’ide koer”.
Maarjamäe loss on nii köitev, et Sherlock Holmesi filmide režissöör kasutas seda inglisepärase mõisana tuntud detektiiviloos “Baskerville’ide koer”.
XVI sajandil Liivi sõja ajal põrkasid tulevasel Maarjamäel kokku Ivan Julma väed ning Mustpeade vennaskonna mehed. Pärast seda sai koht esimese laialttuntud nime – Streitberg ehk Riiumägi.
XVII sajandil ilmusid sellesse piirkonda suvemõisad, sajandi lõpul oli neid üle 20. Aga pärast seda, kui Peeter I rajas Kadrioru, hakkasid bürgerid tsaari parki jäljendades Riiumäe lähedusse oma aedade ja parkidega mõisaid ehitama.
Tööstus arenes ja Tallinnas alustasid tööd mitmed vabrikud. 1811. aastal ehitas kaupmees Johann Gottlieb Klements mäele ladudega suhkrutehase koos elumajade ning abihoonetega, seejärel hakati mäge nimetama Suhkrumäeks. Ettevõte sai edukaks, toodangut saadeti Riiga ja Peterburi. Suhkrut tehti Brasiilia suhkruroost; see vabrik oli ka esimene Eesti omadest, kus kasutati Inglismaalt toodud sütt. 1837. aastal muutus kallist välistoorainest valmistatava suhkru tootmine ebamajanduslikuks ning töö lõpetati. Uus omanik Kristian Rotermann ehitas tehase ümber tärklise ja piirituse tootmiseks, 1861. aastal ehitati siia esimene Eesti auruveski. 1869. aasta tulekahju aga hävitas ehitised.
1820. aastal sai Revel moodsaks kuurordiks, sellel ajal ümbritses linna juba 45 suvitusmõisat. Siia saabusid mereäärsele puhkusele rikkad peterburilased, tsaari õukondlased ja isegi tsaar Nikolai I tütardega. Paik köitis ka kunstnikke, sest linna tagasi sõites soovisid puhkajad kauni ümbruse pilte kaasa võtta. Üks kuulsamatest teostest, millest on tehtud palju koopiaid ning gravüüre, on K. F. von Kügeleni pilt “Vaade Tallinnale suhkruvabriku poolt”. On säilinud palju Karl Buddeuse joonistusi, mis kujutavad täpselt Reveli ajaloolisi kontuure Suhkrumäe poolt vaadatuna. Bogoljubovi romantiline maal “Vaade suhkruvabriku poolt Revelile ning sadamale” ei ole ajalooliselt küll nii tõene, kuid annab edasi selle paiga ilu.
Suhkrumäest sai Maria mägi
1873. aastal ostis Rotermannilt mäe oma lossi ehitamiseks krahv Anatoli Orlov-Davõdov. Mõis sai nimeks Marienberg – Maria mägi – krahvi naise ja tütre auks. Orlov-Davõdov teenis tsaari õukonnas kindralleitnandina, tema nimi pärines kuulsalt Orlovide suguvõsalt. Küllap seepärast kaunistasidki lossi peaväravaid kotkad. Väravaist algas terrass, kust avanes suurepärane vaade linnale ja lahele ning viis trepp mere äärde. Vaade oli sedavõrd kaunis, et seda kujutati paljudel postkaartidel. Tänu terrassi säilinud kujutistele saadi see XX sajandi lõpus taastada.
Mõisa peahoone projekteeris Peterburi arhitekt Gedike, ehitustööd juhtis eesti arhitekt Nikolai Tamm. Kaheksatahulises neljakorruselises tornis oli krahvi kabinet, katusel tuulelipp ehitise lõpetamise aastaarvuga – 1874. Portaalile oli kinnitatud vapp, millest on tänini säilinud algne kilpornament kirjaga “Fortitudine et constantia” (Vapruse ja järjekindlusega).
Viimane omanik Aleksei Orlov-Davõdov teenis Vene saadikuna Londonis 1902. aastal, oli õukonna tseremooniameister, riigikantselei liige ja üks Vene impeeriumi rikkamaid inimesi. Pärast 1917. aastat emigreerus ta perega Prantsusmaale.
Saadikuresidentsist muuseumiks
Mõnda aega kasutas lossi oma suveresidentsina Hollandi konsul Eestis.
1930. aastal oli siin restoran Riviera Palace, siis sai koht ka eestipärase nime – Maarjamäe. 1937. aastal ostis Eesti riik selle kinnisvara 187 000 krooni eest ja avas lossis sõjakooli. Tornis olid õppeväeosa ning raadio- ning meteoroloogiakeskus. Orlov-Davõdovite vapikilp asendati suvekooli vapiga, mis kujutas mõõgaga kotkast kirjaga “Pro patria ad astra” (Isamaa eest tähtede poole). 1940. aastal pärast Nõukogude võimu kehtestamist oli siin kasarm, seejärel ehitati maja ümber korteriteks.
1975. aastal anti Maarjamäe hooned ajaloomuuseumile, 1983–1988 restaureeris Poola firma PKZ hoone ja 1987. aastal avati siin revolutsioonimuuseum – ajaloomuuseumi filiaal. Kaminaga suvesaali ilmus eesti kunstniku Evald Okase pannoo “Rahvaste sõprus”.
Aga veel enne seda tegi vene filmilavastaja Maslennikov lossis Sherlock Holmesi lugude sarja kuuluvat filmi “Baskerville’ide koer”. Vassili Livanovi kehastatud Holmesile kaasa elades tunnete Baskerville’i residentsis ära Maarjamäe!
