"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Miks Tallinn tõmbab ehk milline sa oled, tallinlane? (0)
12. mai 2008

Mida kauem on inimene Tallinnas elanud, seda rohkem see linn talle kodukohana meeldib. Ariko Marketing uuring. -- Tallinn on enamiku siin elavate inimeste eelistatuim elukoht eelkõige tänu suurematele õpi- ja töövõimalustele, paremale palgale ja kihavale kultuurielule, selgub ajalehe Pealinn koostatud tallinlase portreest.

Tallinn on enamiku siin elavate inimeste eelistatuim elukoht eelkõige tänu suurematele õpi- ja töövõimalustele, paremale palgale ja kihavale kultuurielule, selgub ajalehe Pealinn koostatud tallinlase portreest.

VÕIMALUS HÄSTI TEENIDA
Tallinlase sissetulek on umbes viiendiku võrra (17%) kõrgem Eesti keskmisest.
Tallinlane teenis mullu brutotulu keskmiselt 13 997 krooni.
Samuti saab pealinna elanik iga pereliikme kohta kuus kätte pea tuhat krooni enam ehk 6197,1 krooni kuus, ülejäänud Eestis on see summa 5285,7 krooni pereliikme kohta.

TARKADE LINN
Tallinlaste õpihimu kinnituseks peab märkima, et pealinnas on kõrgharidusega inimesi rohkem, kui neid on terve Eesti peale kokku. Pealinna tööturul on 73 500 kõrgharidusega töötajat ehk 43,4%, mujal Eestis on kõrgharidusega töötajaid 33,7%.
Alg- ja põhiharidusega töötajaid on pealinnas vaid 14 000 inimest ehk 6,2%. Mujal Eestis on neid pea kaks korda rohkem ehk 10,5%. Enamik tööjõulisest elanikkonnast on keskharidusega.

SIIN SÜNNIB PALJU BEEBISID
Alates 2005. aastast on Tallinna iive püsinud positiivsena. 5223 sünni kohta tuleb pealinnas 4564 surma ja seetõttu on käesoleval aastal tallinlaste arv kerkinud 401 372 elanikuni.
Eriti tublid laste muretsejad on seni väikese sündivusega Pirital, ilmselt mõjub sündivusele hästi suvine kuum rannaliiv.

TÖÖTUS JA VAESUS VÄIKSEIM
15–74aastastest pealinna elanikest on tööga hõivatud 71,4%, mujal Eestis 65,7%. Popimad ametid asuvad töötlevas tööstuses, kaubanduses, autoremonditöökojas või ehituses. Lihtsustatult võib ka öelda, et Tallinnas kui äri-, turismi- ja ehitusmekas on muust Eestist kindlasti enam direktoreid, oskustöölisi ja teenindajaid.
Tallinnas on ka vähem vaeseid kui mujal Eestis ja 2%line töötusemäär on samuti üks väiksemaid riigis.

VIIENDIK ELAB PEALINNAS KOLMANDAT PÕLVE
Tallinna elanikest on 20% kolmandat põlve või enam tallinlane, 31% teist põlve tallinlane ja 23% elanud siin rohkem kui 25 aastat. Kuni 10 aastat pealinnas elanuid on 12%.
Mida kauem on inimene Tallinnas elanud, seda vähem eelistab ta elada kusagil mujal. 78% pealinlasi ei sooviks elada kusagil mujal ja vaid 2% eelistaks elukohana mõnda teist Eesti linna. Umbes 12% linlastest igatseb maaelu või vaikse alevielu järele ja 7% leiab, et pole vahet, kus ta elab.

KAKS KOLMEST SÕIDAB BUSSIGA
Ligi 70% tallinlastest kasutab mõnda 471 korraga liikluses olevast ühissõidukist, tehes 124 miljonit reisi aastas. Lisaks tuleb pealinna liiklusesse igal aastal juurde madalapõhjalisi busse ja trolle, mis meeldivad vanuritele, liikumispuudega inimestele ja väikelastega vanematele, sest teevad sisenemise hõlpsamaks.
Kogu pealinna katvale 70 liinile lisandub peagi Lasnamäele trammiliin, mida tallinlased on oodanud juba olümpiaregati ajast.

ABIELLUMINE ON JÄLLE MOES
Tallinn on noorte linn, sest kõige rohkem elab pealinnas 25–29aastasi inimesi, kes on ka tublid abiellujad.
Eelmisel aastal pani siin leivad ühte kappi 2948 inimest, lahutusi oli ligi poole vähem – 1648. Aprillis abiellus Tallinnas 176 inimest, mis on pool kogu Eesti abiellujate arvust. Oma panuse sellesse andis kindlasti ka eelmisse aastasse jäänud kuupäev 07.07.2007, mil abiellumine tõi Kadrioru lossi juurde rekordarvu õnneliku kooselu lootuses noorpaare.

MULTIKULTUURNE LINN
Rahvastikuregistri arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2008 Tallinna elanikest 52,3% eestlased, 38,5% venelased, 3,9% ukrainlased ja 5,3% teistest rahvustest.
Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiire rahvaarvu kasvuga linnaosadeks muutumas Pirita ja Nõmme.

AUTOT ROOLIB IGA KOLMAS
Isikliku või mõne ettevõtte sõiduki roolis istub 30 protsenti tallinlasi.
Tallinnas on autosid 1000 elaniku kohta 481 ehk vaid veidi enam kui mujal Eestis (413).
Peale väikeautode on tallinlaste erilised lemmikud ka üle kaheliitrise mootoriga maasturid, sest sellega tunneb juht end pöörases liikluses ilmselt turvalisemalt.
Samuti ei tunne mõned kõrgete autode omanikud ilmselgelt parkimiskohtade nappust, kuna pargivad kahjuks oma sõjariistaga äärekivist üle sõites otse haljasaladele.
Kõige ohtlikumaks peavad oma linnaosa liiklust Kesklinna, Lasnamäe ja Kadrioru elanikud, kõige ohutumaks Pirita ja Kristiine elanikud.
Keskmiselt 32% tallinlastest peab ohtlikuks oma laste kooliteed.

HINDAB END TERVEKS

Tervise üle tallinlased ei kurda, eelmisel aastal hindas oma üldist tervislikku seisundit heaks 44% ja väga heaks 11% elanikke. Halvaks pidas oma tervist vaid 5% ja väga halvaks 1% linlastest.
Tallinlane käib aastas ka veidi vähem perearsti juures kui seda teeb elanik mujal Eestis.
Samas on pealinnas arstiabi erinevalt enamikust väiksematest linnadest rohkem käe-jala juures., mistõttu häda korral on võimalik kiiresti Eesti parimat arstiabi saada.

PAELUVAD AJALUGU JA RAAMATUD
15–74aastased pealinlased käivad keskmiselt neli korda aastas raamatukogus, üks kord aastas nii kinos, teatris kui ka kontserdil ning pisut üle poole korra spordivõistlusi vaatamas. Kahe aasta vanuste andmete põhjal oli aastas raamatukogudel 83 000 lugejat ja muuseumidel 758 000 külastajat.
Huviringides käib vabal ajal 10 050 pealinna last, rohkem huvitavad neid kunst, muusika ja spordiringid. Vaba aja veetmisele kulutab tallinlane kümnendiku oma sissetulekutest.
MAINEKA KOOLI OTSINGUL
Tallinna lapsevanemad eelistavad kooliga suhelda võrdselt nii e-posti teel (40,5%) kui ka silmast silma (39,8%).
75% lapsevanematest usub, et kool on kas enamasti või alati hoolinud lapse probleemidest. Eelistatakse mainekaid või kodu lähedal asuvaid koole – mõlemat peab oluliseks 28%. Suuresti mõjutab kooli valikut ka asjaolu, et keegi pereliikmetest juba käib või on käinud samas koolis. Soodsa asukoha alusel valib kooli üksnes 7% vastanutest.

HÄIRIVAD JOODIKUD JA GRAFITI
Turvalisuse pärast oma linnaosa avalikes kohtades kardab kolmandik tallinlastest.
Enim hirmu tekitavad agressiivsed joobes isikud, noortekambad ja murdvargused eluruumidesse.
Kõige sagedamini puutuvad elanikud kokku autode parkimise probleemidega kodumaja juures, lärmakate naabritega ja agressiivselt käituvate noortega.
Turvafirma valve all oleva signalisatsiooni on paigaldanud korterile 17% linlastest.
Grafiti majaseinal ärritab 58% linlasi, seda soosib vaid 10%.
Vähem turvaliselt tunnevad ennast Põhja-Tallinna, Lasnamäe ja Kesklinna elanikud, kõige turvalisemalt aga Kristiine, Nõmme ja Pirita elanikud.

SPORDIB VAID IGA KOLMAS
Tallinlased tegelevad ligi saja spordialaga, millest suvel on esirinnas ujumine (38,2%), jalgrattasõit (28,2%) ja tervisekäimine. Talvel hoiavad esikolme suusatamine (22,1%), ujumine (19,8%) ja tervisekäimine (12,6%).
Vaid 19% täiskasvanuist tegeleb vähemalt kaks korda nädalas mõne liikumisharrastusega, 17% teeb seda kord nädalas. Ilmselt kooli survel tegeleb 10–15aastastest noortest spordi- ja liikumisharrastusega tervelt 70%. Gümnaasiumi lõpuklassides kahaneb see agarus aga 50%ni, tütarlastel isegi enam.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.