"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Noortele ­peredele üürikorterid (0)
12. mai 2008

Tallinn algatas oma teise elamuehitusprogrammi, et ehitada noortele peredele ning keskmisest madalama töötasuga hädavajalikele kultuuri- ja meditsiinitöötajatele odavaid üürieluasemeid. Tallinnaga samal ajal on järjekordsed elamuprogrammid käima lükanud näiteks nii London kui ka Madrid, kuigi eluasemeid ehitavad oma elanikele kõik Euroopa linnad.

Tallinn algatas oma teise elamuehitusprogrammi, et ehitada noortele peredele ning keskmisest madalama töötasuga hädavajalikele kultuuri- ja meditsiinitöötajatele odavaid üürieluasemeid. Tallinnaga samal ajal on järjekordsed elamuprogrammid käima lükanud näiteks nii London kui ka Madrid, kuigi eluasemeid ehitavad oma elanikele kõik Euroopa linnad.
“Noortel on üsna raske iseseisva eluga alustada – üürihinnad on kas kõrged ja võimalust laenu võtta ka alati ei ole,” rääkis Põhja-Tallinnas elav nelja lapse ema Kaja Kaus, kes saab üsna pea endale uue, linna poolt ehitatud üürikorteri Meeliku tänaval.
Seni on Kaja Kausi kuueliikmeline pere elanud ahjuküttega korteris, kus pole sooja vett ega pesemisvõimalusi. “Ka omanik ootab juba pikemat aega, et saaks korteri tagasi,” sõnas Kaus, kes on korterit oodanud juba kaua. “Alles nüüd hiljuti on tekkinud ka suurematel peredel võimalus linnalt korter saada,” lisas Kaus, kelle meelest peaks linn kindlasti noortele peredele üürikortereid ehitama, sest uue elu alustamine on raske. Uude korterisse kolitakse umbes kuu pärast, kui lastel algab suvepuhkus.
Kaus saab endale korteri veel tänu Tallinna esimesele korteriprogrammile “5000 eluaset Tallinnasse”, mille põhieesmärgiks oli eluasemete loomine sundüürnikele.
“Algatatud teise elamuehitusprogrammiga tahame aga aidata eelkõige just noori peresid,” lausus abilinnapea Eha Võrk, “samuti kultuuri- ja sotsiaalasutuste töötajaid, lasteaednikke, õpetajaid, meditsiini- ja päästetöötajaid, politseinikke. Tahame aidata kõigi nende elualade esindajaid, kes teevad linlaste jaoks hädavajalikke töid, kuid kelle palgad on suhteliselt väikesed.”
Mullu linna poolt vastava eluala spetsialistide seas tehtud uuringust ilmnes, et kaks kolmandikku vastanuist on huvitatud linnalt eluaseme üürimisest, enamik just iseseisva töö- ja perekondliku karjääri algusetapis.
Võrgu sõnul jõuab eluaset turuhindadega osta või üürida üksnes vaid keskmise ja üle keskmise sissetulekuga inimene. Samas jääb paljude kultuuri- ja meditsiinitöötajate palk Tallinna keskmisele palgale vähemalt 20–40% võrra alla. Samuti – kui viimase kahe aastaga on linlaste sissetulekud kasvanud kaks korda, siis eluaseme hinnad turul on kerkinud enam kui viis korda.
“Linnalt eluaseme üürimine pole inimestele seega mingil juhul n-ö kergema vastupanu teed minek,” kinnitas Võrk. “See on mõne madalama palgaga spetsialisti ainuke võimalus inimväärsele eluasemele. Sisuliselt loome ka neile inimestele n-ö võrdse võimaluse omada normaalset kodu ning tänu linna üürikorterile ei kulu neil enam oma palgast protsentuaalselt näiteks kaks korda rohkem raha eluasemele kui tulusama ametikohaga töötajatel.”
Linn ehitab uued korterid ise, mitte ei osta uusi kortereid otse turult, sest nii on odavam. Näiteks ainuüksi kasutatud korterite ruutmeetri hinnavahemik Tallinna turul on 18 000–23 000 krooni, mis on aga suurem kui linna poolt ehitatud uue korteri ehituskulu! Ühe ruutmeetri uue elamispinna ehitamine maksab linnale 15 000–
17 000 krooni. Kogu elamuprogrammi maksumus on kuue aasta peale kokku 750–875 miljonit krooni.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.