"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Alkoholikahjud röövivad üle miljardi krooni (0)
19. mai 2008

• Vaid 3% Eesti elanikest toetab liberaalset alkoholipoliitikat. • 71% elanikest pooldab öiseid alkoholimüügi piiranguid.

Viimase kümne aastaga on Eestis alkoholi tarbimine kahekordistunud ning muutnud küsitavaks rahva püsimajäämise, selgub Tervise Arengu Instituudi poolt esmakordselt avaldatud alkoholiteemalisest aastaraamatust.
Alkoholi tarbimise poolest on Eesti ees nii Põhjamaadest kui ka Lätist ja Leedust: kui meil juuakse elaniku kohta 11,4 liitrit absoluutset alkoholi, siis näiteks Soomes ja Taanis on see arv 10,3, Rootsis 8,1, Norras 6,2 ja Islandil 5,6.
Ülemaailmne terviseorganisatsioon WHO on sätestanud, et kui absoluutse alkoholi tarbimine elaniku kohta ületab 6 liitri piiri, võib see hakata ohustama nii inimeste geene kui ka rahva püsimajäämist. Eestil on see piir ammu juba ületatud.
“Eesti riigi alkoholipoliitika on liberaalne – tootmis- ja turustamispiiranguid on vähe, alkohol on suhteliselt odav ja väga kergesti kättesaadav,” märkis Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “Pole siis põhjust imestada, et sellistes tingimustes on alkoholi tarbimine aasta-aastalt suurenenud ja jõudnud maailma võrdluses väga kõrgete näitajateni,” lisas ta.
100 alkoholipoodi kadunud
Kui Eestis on kange alkoholiga kauplevate kaupluste arv 100 000 elaniku kohta 195, siis näiteks Soomes on see arv 6,3, Rootsis ja Norras 4,5. Tallinnas on pärast öise müügikeelu jõustumist uksed sulgenud üle 100 alkoholipoe.
Abilinnapea Merike Martinson ütles, et kui Tallinn alkoholimüügi piirangutega alustas, vallandas see hüsteeria ning oli paljude jaoks arusaamatu samm. Nüüdseks on enamik suuri omavalitsusi tema sõnul piirangutega kaasa läinud.
“Naiivne on väita, et öine alkoholimüügi keeld Tallinnas ei lahendanud probleeme,” märkis Martinson. “Tegelikult on alkoholiprobleem üleriigiline ja seda tuleb varem või hiljem kõigil pealinna alkoholipoliitika kritiseerijatel ka mõista ja tunnistada.”
Kindlasti polnud Tallinna linnavalitsus abilinnapea sõnul nii naiivne, et oleks alkoholimüügi piiranguid kehtestades lootnud aastaga alkoholi tarbimises otsustavat murrangut. “Piirangud ja keelud on vaid üks võimalus protsesside mõjutamiseks, seetõttu tegeleb linn probleemiga laiemalt.”

Üle miljardi ravikuludeks
Alkoholist põhjustatud surmade ja joobes juhtimise arvude poolest on Eesti naaberriikidega võrreldes samuti esirinnas.
2005. aastal oli Eestis 1000 15aastase ja vanema elaniku kohta 10,9 joobes juhtimisega seotud juhtumit, järgnesid Island 8,3, Soome 6 ja Norra 1,3 juhtumiga.
Joobes juhi osalusel toimunud liiklusõnnetustes suri Eestis 2006. aastal 53 inimest ja vigastada sai 777.
Avastatud kuritegudest moodustasid alkoholijoobes toime pandud kuriteod 2006. aastal ligi viiendiku ehk 22%, avastatud liikluskuritegudest pandi alkoholijoobes toime aga suisa 91%.
2004. aastal pöördus eriarstide poole 6556 alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiretega inimest, 2006. aastal pöördus samal põhjusel arsti juurde juba 7193 inimest. Maksa alkoholitõbi sundis 2004. aastal arsti juurde minema 877 inimest, 2006. aastal aga 1037 inimest.
Kui 2004. aastal moodustasid alkoholiga seotud haiguste ja vigastuste ravikulud Eestis kokku 739,6 miljonit krooni, siis 2006. aastal olid need kulud juba üle miljardi krooni.

* * *
Vaja on ühtseid piiranguid
71% Eesti elanikest on seda meelt, et öösiti peaks kehtima alkoholimüügi keeld ja 73% arvab, et need peaks kehtestama Riigikogu. 22% elanike arvates peaksid piirangud seadma omavalitsused.
Ka 91% politseiametnikest ja 88% omavalitsustest on seda meelt, et öised müügipiirangud peaks kehtestama just Riigikogu.
Marje Josingu sõnul on sotsiaalne surve nõudmaks alkoholile rangemaid müügi-, reklaami- ja tarbimise piiranguid aasta-aastalt tugevnenud, kuid omavalitsused ei taha ebapopulaarset otsust alkoholimüügi piirangute kehtestamise kohta ise vastu võtta ja eelistavad selle kohustuse riigi õlgadele lükata.
Esimesena julges öised alkoholimüügi piirangud kehtestada Tallinn ja seejärel järgnesid ka paljud teised omavalitsused. Möödunud aasta lõpuks oli öine alkoholimüük keelatud 52% omavalitsustes.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.