"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Mikko Fritze: Eurovisioon kahvatub ­kultuuripealinn 2011 kõrval! (0)
19. mai 2008

Eelmisel nädalal sai esmakordselt endale uue kodu ehk kontoriruumid pärast Eurovisiooni üks Eesti võimsaim maineprojekt – Euroopa kultuuripealinn 2011 projekt. Pealinn usutles kogu ürituse juhti, üheksat keelt valdavat maailmarändurit Mikko Fritzet.

Eelmisel nädalal sai esmakordselt endale uue kodu ehk kontoriruumid pärast Eurovisiooni üks Eesti võimsaim maineprojekt – Euroopa kultuuripealinn 2011 projekt. Pealinn usutles kogu ürituse juhti, üheksat keelt valdavat maailmarändurit Mikko Fritzet.
Milline on kadestamisväärse kultuuripealinna-ürituse näide välisriigis?
Esseni 2010 idee teha üks 80 km pikk söögilaud Saksamaa ühe tähtsaima kiirtee peale, blokeerida see ja kutsuda sinna kõik elanikud piknikule. Selline ilus idee on väga piltlik ja võimas.
Et Liverpoolis tehti suur osa linna jõeäärest korda, see teeb samuti kadedaks. Linzi 2009. aasta 65 miljoni euro suurune eelarve, selles osas pole võimalik mitte kadedust tunda. Glasgow on supernäide, kuidas terve linn korda tehti.

Kas mõni linn on kultuuripealinnana ka läbi kukkunud?
On ikka. Viimane hea näide oli Patras, Kreekas. Kõik, kes seal käisid, kaebasid, et ettevõtmine oli jama. Süüdi oli poliitiline probleem – keegi ei saanud kellegagi läbi ja seetõttu ei saanud üritust korralikult ära tehtud.
Aga mis siis, et kukkus läbi, sellest ei juhtu midagi. Aga oli rumal mitte kasutada võimalust ära! Isegi kui Eurovisioon “crazyl” moel tuleks uuesti siia, pole see kultuuripealinna staatusega võrreldav!

Mis on turisti pilgule siin kole ja arusaamatu ?
Suur osa turistidest tuleb läbi sadama, kus nendel pole ühistransporti ja sellepärast jalutavad raskete kohvritega läbi ühe päris koleda ala, mis võiks olla üks Tallinna ilusamaid kohti. Siiski on Tallinna vanalinn ja tema erinevad linnaosad – Kalamaja, Kadriorg, Uus Maailm – nii huvitavad ja suuremalt osalt nii ilusad, et turist andestab esmakohtumise koleduse. Kui aga juba mereäär oleks ilus, siis turist vist ei lähekski enam kunagi ära! Meie inimene seda mereäärt ka ei näe, ta unustab ära, et ta üldse praegu merd ei näe!

Kultuuripealinna 2011 üks eesmärke on ka linna avamine merele?
Tallinnale peaks tervenisti uue näo andma, kogu linna ringi pöörama ehk avama merele, ennast ühte ritta pannes näiteks Barcelona ja Lissaboniga, kes sama sammu eest on saanud rahvusvahelist tunnustust ning suurt kasvu turismi ja majanduse vallas.
Peab ka rannapromenaadi sadamast lennusadamani ehitama. Ilusana!
Peab Kultuurikatla korda tegema ja kultuuripealinn täidab selle pulbitseva kultuurieluga. Peab uuele linnavalitsuse hoonele tegema avaliku arhitektuurikonkursi, kus osalevad maailma tipparhitektid ja mille resultaat on julge, intrigeeriv monument, mis saab ülemaailmse tähelepanu nagu Toronto City Hall, Sydney Opera või Bilbao Guggenheim Museum.
Inimesed tahavad olla seal, kus on linnas ilus: Politseiaed, Stroomi rand, Pirita promenaad. Kui kinkida linlastele mereäärne ala kesklinnas ja samas pealinnale uus nägu – see on väärt ajalukku kirjutamist! Sellised sammud lükkavad ka teisi asju käima, sellisesse kohta tullakse ka mujalt elama, looma, uusi ettevõtteid rajama, mitte ainult puhkama.

Kas Tallinn 2011 kultuuriprojekt viib linlaste rahakotist vaid raha välja või toob ka sisse?
Muidugi on kultuuri ka rohkem ja see on paremini eksponeeritud. Ent 2011 pole ainult mõned etendused ja kontserdid, vaid kultuurielu edasiareng. Tahame tekitada linnas tõesti midagi erilist. Jah, kindlasti ka kvaliteedihüppe kultuuri vallas, kuid kvaliteet pole ju Tallinnas ja Eestis ka praegu halb, edasiliikumine on seega parem mõiste. Kui see õnnestub, siis pannakse seda maailmas tähele. Pikapeale toob see ka raha sisse, sest uuendatud võimalustega linn tõmbab ka uusi elanikke ja hoiab seniseid kohal. 2011 tuleb ka hulga rohkem turiste kui tavalisel ajal ja kui me suudame luua linnale uue ilme, jätkub turistide vool ka pärast 2011.
Oli ette nähtud, et riik toetab kultuuripealinna projekti sama suure summaga nagu linn, aga nüüd andis riik sellest ainult ühe kolmandiku. Tulevikus võib projekt kannatama hakata, kui riigi raha taha ei tule.

* * *
Põnevaid fakte Mikko Fritze elust:
• Mikko Fritze vanaisa töötas Eesti esimese vabariigi ajal piloodina Tallinna ja Helsingi vahelisel lennuliinil. 30ndate alguses lendas Mikko vanaisa Euroopast Brasiiliasse, olles nii üle Atlandi lendude üks pioneere. Ta jäigi elu lõpuni Brasiiliasse, aidates üles ehitada sealse maa tsiviillennundust.
• Pisut üle neljakümneaastane Mikko on sündinud Soomes, üles kasvanud Helsingis, kuid on Saksamaa kodanik. Ta lõpetas 1990. aastal Hamburgi ülikooli germanistika, bioloogia ja pedagoogika erialal ja on pärast seda tegelnud peamiselt saksa keele ja kultuuri rahvusvahelise tutvustamisega.
• Fritze esimene töökoht saksa kultuuri tutvustamisel oli Goethe Instituudis Buenos Aireses, tema naine Fernanda on argentiinlanna.
• Aastatel 1998–2004 juhtis Fritze Goethe Instituuti Tallinnas ning jätkas seda tööd kuni praeguseni Uruguays. Mikko kolm last on sündinud Tallinnas.
• Mikko Fritze valdab emakeelena saksa ja soome keelt, väga hästi hispaania, eesti ja inglise keelt ning suhtlustasemel prantsuse, horvaatia, itaalia ja rootsi keelt. President Arnold Rüütel autasustas Mikko Fritzet 2004. aastal Maarjamaa Risti V klassi ordeniga.

* * *
Ideekonkurss põrutavate mõtete ootel:
Teisipäeval 20. mail tutvustab sihtasutus Tallinn 2011 Rotermanni Kruubiveskis oma plaane, sh kõigile avatud ideekonkurssi, mille põhjal koostatakse kultuuriaasta programm, ja fotokonkurssi “Pildista kultuuri!”. Tutvustamisele tuleb üritus “Tallinna Merepäevad 2008”. Korraldusmeeskond soovib koguda kokku kõik julged ideed, et Tallinnast kujuneks 2011. aastaks mõnus ja atraktiivne Euroopa kultuuripealinn.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.