Linn on võtnud eesmärgiks vanad räämas koolid kiiresti korda teha, juba tänaseks on igas linnaosas vähemalt üks täielikult renoveeritud koolimaja. Pärast 13 aastat on lõpusirgele jõudmas ka Tallinna Kunstigümnaasiumi tervikremont.
Linn on võtnud eesmärgiks vanad räämas koolid kiiresti korda teha, juba tänaseks on igas linnaosas vähemalt üks täielikult renoveeritud koolimaja. Pärast 13 aastat on lõpusirgele jõudmas ka Tallinna Kunstigümnaasiumi tervikremont.
“13 aastat tagasi oli kunstigümnaasiumi hoone täielik peldik, aga nüüd on sellest kujunemas kroonijuveel,” ütles kooli direktor Märt Sults.
Kui mees 1995. aastal kunstigümnaasiumisse tööle läks, oli koolimaja tema sõnul lagunenud ja eluohtlik. “Oleme õppetööd teinud ka sellistes klassiruumides, kus ainus sile pind oli tahvel ja istepinkideks olid telliskivid,” märkis Sults.
Tulekahju puhkemise korral oleks suur osa inimestest direktori väitel tollal sisse põlenud, kuna evakuatsiooninõuetele vastavad varuväljapääsud puudusid.
Kunstigümnaasiumi remont on tema väitel korduvalt Tallinna linna eelarvest välja visatud, nüüd lõpuks hakkab hoone remont valmis saama.
13 aastat tagasi polnud koolimajas Sultsi sõnul mitte midagi. “Nüüd on meil korralik katus pea kohal, ilusad klassiruumid, kõrgel tasemel töökojad, stuudiod, võimas keemiakabinet, raamatukogu ja palju muud,” loetles ta.
Läinud aasta septembrist kuni jaanuarini keelas direktor koolis igasugused ehitustööd. “Tahtsime vahepeal käia vahetusjalatsitega puhtas majas ja nautida vaikust,” märkis Sults.
Uuest aastast algas ehitus uue hooga, kooli kaks korrust on kinni ja tunnid toimuvad igas võimalikus ruumis, isegi koridorides.
Kunstigümnaasiumi 10R klassi õpilane Siim kinnitab, et ehitustolm, puurimine, lõhkumine ja kopsimine ei heiduta teda absoluutselt. Isegi see pole tema sõnul mingi eriline probleem, et mõnikord läheb ta kogemata valesse klassi, sest remonditööde tõttu on tunniplaan nagu üks suur piltmõistatus, mis muutub iga paari nädala tagant. “Peaasi, et lõpuks kõik valmis saab. Siis on igatahes mõnusam koolis käia,” ütles ta.
Gümnaasiumi tervikremondi kogumaksumus on umbes 40 miljonit krooni.
Suurem osa Tallinna koole ei ole abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul kapitaalremonti näinud paarkümmend aastat, sest raha on jätkunud üksnes jooksvateks töödeks.
“Samas me ei tohi riskida laste ja koolitöötajate turvalisusega, mida ohustavad näiteks vanad küttesüsteemid ja pragunenud laed. Meie soov on pakkuda kvaliteetset haridusteenust ja renoveeritud koolihooned on üks osa sellest.”
Tallinna Saksa Gümnaasiumis läheb tänavu remonti kolmas korrus, möödunud aastal tehti korda neljas korrus.
Kooli direktor Külli Puhkim ütles, et pärast möödunud aasta remonti oli selgelt näha, kuidas õpilaste suhtumine muutus. “Kõnniti piltlikult öeldes kikivarvul, et keegi midagi ära ei rikuks. See näitab, kuidas ümbrus kasvatab.”
Puhkim avaldas heameelt selle üle, et koolide remondi osas lõpuks ometi asjad liiguvad. “Kui kõik samas tempos edasi läheb, saavad Tallinna koolid varsti korda.”
Linn on koolide renoveerimisel Kaia Jäppineni sõnul appi võtnud ka erasektori ja seega pikaajalise rendimakse kohustuse, mis on koormuseks linnakassa rahavoogudele ja millega kaasnevad ka mõningad riskid. “Ent me ei saa mööda vaadata faktist, et pelgalt investeeringuna linnaeelarvest, mis on umbes 100–150 miljonit krooni aastas, kuluks kõigi koolide kordategemiseks vähemalt 15 aastat ning selleks ajaks on meie koolid veel hullemas olukorras ja vajavad veel suuremat investeeringut kui praegu,” märkis Jäppinen.
2008. aasta lõpuks on Tallinna Haridusameti teatel linnas kokku 34 renoveeritud ja täielikult korras koolimaja. Kokku on Tallinnas 63 üldhariduskooli.
