Riik kärbib negatiivse lisaeelarvega eriti rängalt sotsiaalvaldkonna kulusid, vähenevad nii peretoetuste kui ka ravikindlustuse eraldised. Kokku kaotab sotsiaalvaldkond peaaegu miljardi.
Riik kärbib negatiivse lisaeelarvega eriti rängalt sotsiaalvaldkonna kulusid, vähenevad nii peretoetuste kui ka ravikindlustuse eraldised. Kokku kaotab sotsiaalvaldkond peaaegu miljardi.
Täpsemalt võetakse sotsiaalvaldkonnalt ära tervelt 990 miljonit krooni, sellest 538 miljonit krooni moodustavad ravikindlustuse kulud ning 235 miljonit krooni peretoetused. Puuetega inimesi ja lapsi tabab tänavu kokku 40 miljoni kroonine, viljatusravi 50 miljoni kroonine ja isade lisalapsepuhkust 12 miljoni kroonine kärbe.
Eelarvekärbe võtab poole näiteks ka muinsuskaitse avariirahast. Näiteks Harjumaal asuv Pikva mõisa tall-tõllakuur, mille katus sel talvel lõplikult sisse kukkus, võib eelarvekärbete tõttu jääda ilma poolest riigi toetussummast. Seetõttu ei pruugi aasta pärast olla enam müüregi, mida päästa, vahendab Eesti Päevaleht .
Riigieelarve kärbe lühendab näiteks koguni ka Rahvusraamatukogu lahtioleku aegu. Seoses valitsuse otsusega vähendada riigieelarvelisi kulusid kinnitas Rahvusraamatukogu Nõukogu oma tänavuse säästueelarve, millega väheneb raamatukogu riigieelarveline tegevustoetus 3 protsenti ehk 2 825 614 krooni võrra, mis tähendab olulisi muudatusi raamatukogu töökorralduses, sealhulgas uste varasemat sulgemist.
Kulusid vähendatakse lisaeelarvega kokku 3,2 miljardi krooni ulatuses. Valitsuse hinnangul on pärast kulude kokkuhoidu selle aasta riigieelarve ligi 11 miljardit krooni suurem kui möödunud aasta riigieelarve koos lisaeelarvega.